Kohalikud armastatud moetööstusettevõtted maadlevad ellujäämise nimel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Pika ajalooga Eesti rõivatootjad sulgevad järjest poode ja panevad kinni varem eestlaste poolt armastatud kaubamärke. Ehkki tõsise hoobi nende ärile andis koroonakriis, on samas selge, et allakäik on alanud märksa varem ja tööjõukulude tõus on lõpetanud ka siinse tööstusliku tootmise.

Mis toimub armastatud kodumaiste rõivabrändidega? Veebruari alguses tuli teade, et peamiselt viisakate triiksärkide tootjana tuntud Sangar sulgeb kolm kauplust.

Pikaaegne Eesti rõivatööstuse lipulaev Baltika näitab aga, et murepilved tuntud rõivabrändide kohal on suuremad - firma teatas juba detsembris börsile, et kavatseb jätkata vaid ühe naisterõivaste brändiga. See tähendab, et ajalooks saavad Baltika puhul nii igapäevast rõivast müünud poed kui ka näiteks meeste ülikonnad. Kui lisada siia avalikuks tulnud kentsakas üüritüli, kus kaubamärgile nime andnud disainer Ivo Nikkolo nõuab Baltikalt omanimelise poe eest saamata jäänud üüriraha, saab selgeks, et elu Eesti moeäris pole ammu enam glamuurne.

Ivo Nikkolo ja Baltika üüritüli on suures pildis hoopis kõrvaline teema. Põhiküsimus on tegelikult selles, kas koroonakriis paneb juba aastaid kahanenud Eesti rõivatööstusele viimase punkti või õnnestub kellelgi sealt veel välja ronida.

Itaallane Falvio Perini juhib Baltikat alates eelmise aasta aprillist. Ta tunnistab, et seoses koroonaviirusega on viimane aasta kulunud peamiselt olukorraga kohanemisele. Ja kohaneda on nad tema sõnul suutnud.

"Ja tänu sellele saime me ettevõtte päästetud ja finantsiliselt stabiilsesse seisu. Aga aprillis-mais olime me väga lähedal pankrotile ja see jääb mulle alatiseks meelde," ütleb Perini.

Mullu märtsis algas ka Baltika saneerimismenetlus ja Perini on ettevõttesse tulles pidanud tegema karme otsuseid - lõpetama kahjumlikke tegevusi, tõmbama organisatsiooni kokku. Samas ütleb ta, et kriis on firmale ka kasuks tulnud.

"Ausalt öeldes on koroona Baltikale erakordne võimalus olnud. Ja teate, miks? Sest me saame kõike otsast alustada," põhjendab Perini.

Baltika oli juba aastaid enne koroonakriisi hädas, et ots-otsaga kokku tulla. Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits lisab, et kiirmoekettide, nagu H&M ning Zara, jõuline turuletulek mõjutas kodumaist moeloojat tugevalt.

"Väga raske on võistelda sellise laiadele massidele mõeldud kodumaise tootmisega võrreldes maailma konglomeraatidega, kellel on disainerid, kellel on hind, kellel on kõik asjad taga. Ju siis vahel jääb sellisest nišist puudu," hindab Pärnits.

"Kui nüüd mõelda Eesti moetööstusettevõtete peale, siis tegelikult ju nende selline hääbumine, see äri kahanemine, äri muutumine, see on juba kestnud aastaid," ütleb LHV Panga majandusanalüütik Kristo Aab.

Aab toob välja, et odava töö tegemiseks, nagu õmblemine, on Eesti ammu liiga kallis koht. Selles mõttes asetub Baltika paari aasta tagune otsus tootmine Eestis kinni panna omale kohale. Sangarit vedav Raul Saks kinnitab, et ka nemad enam Eestis ise ei tooda.

"See on üldine, laiem trend, kuskohas ei ole Eestis lihtsalt mõistlik meie palga ja elatustaseme juures sellist meie tüüpi toodet enam toota," toob esile Sangari juht Raul Saks.

Majandusanalüütik Kristo Aab lisab, et oluline peaks olema, et siia jääks näiteks disain, müügitegevus.

"Sellised natukene kõrgema lisandväärtusega tegevused selles väärtusahelas. Tegelikult peaks siin olema küsimus, kas me tahaksime üldse sellist tööstust siia tagasi? Et kas me tahamegi neid madala lisandväärtusega töökohti? Mina arvan, et võib-olla me ei peakski seda tahtma," leiab Aab.

Üks probleem on veel see, et keegi ei vaja praegu viisakaid riideid, sest koosolekuid peetakse veebis, seminare, konverentse, tähtpäevi ja muid kogunemisi ei toimu. See tähendab, et keegi ei vaja ka näiteks Baltmani ülikonda või Sangari viisakat särki. Sangari probleemi näitavad ka numbrid - kui 2019. aastal oli nende käive 5,7 miljonit eurot, siis mullu vaid 1,6 miljonit. Poodide sulgemisotsusest võib aimata, et muutust paremuse poole ei oodata.

"Minu kõhutunne ütleb seda, et kaubanduses Eestis ei toimu mingusugust suurt võnget ega muutust vähemalt ennem selle aasta lõppu," ütleb Sangari juht Raul Saks.

Mis aga edasi? Kas Eesti oma rõivabrändide saatus peabki lõppema ajaloo prügikastis? Saks usub, et suur potentsiaal peitub nende jaoks e-kaubanduses. Tema eesmärk on jõuda tagasi sellise kliendihulgani, kus oldi mõne aasta eest 100 000 inimest. Kusjuures Sangar ei pea ega teegi enam ainult triiksärke, vaid ka t-särke, dresse, kleite ja muud.

"Pigem küsimus on Sangaris kui brändis, mitte kui särgitootjas. Ehk et kuidas Sangar brändina jääks ellu, kuidas need müügikohad, mis meil on, brändina võiks toimida ja inimeste jaoks oleks atraktiivsed," ütleb Saks.

Ülemiste Keskuse juht Guido Pärnits usub, et Sangaril on mingi tulevik siiski olemas.

"Aga noh, Baltika... ilmselt ettevõttena ta jääb, kui see saneerimine tal õnnestub, aga ta ei ole enam see, eks ole," leiab Pärnits.

Flavio Perini ütleb, et pole brände sulgedes lähtunud emotsioonidest, vaid teeb seda ühe eesmärgiga - Baltika kasumisse saada. Sealt edasi tahab temagi panustada e-kaubandusele. Aga rahvusvahelisemalt, suuremalt.

"Meil ei ole ambitsiooni, et saada uueks Gucciks või Armaniks. Jätame need kõrvale, kogu austuse juures. Me oleme Baltika ja nii on. Me oleme Ivo Nikkolo bränd ja mida peame tegema, on taskukohase hinna ja korraliku stiiliga kollektsiooni," ütleb Perini.

Majandusanalüütik Kristo Aab nii optimistlik ei ole.

"Mulle tundub, et maailmavallutusmõtted on ikkagi natuke utoopilised meie väikesel brändil. Kas ta suudaks sellega ellu jääda ja nii-öelda edukalt kasumlikult tegelda, selles ma ei kahtle. Et õigete juhtimisotsuste, väikese õnne kaasabil see on kindlasti võimalik," ütleb Aab.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: