11. veebruaril andis isea Serdarile kolm uut ametikohta. Serdarist sai Türkmenistani asepeaminister, julgeolekunõukogu liige ja samuti maksuameti juhataja. Serdari isa Gurbanguly Berdymukhamedov sai Türkmenistani presidendiks 2007. aastal 11. veebruaril, teatas RFERL.

Türkmenistani põhiseaduses on kirjas, et president peab olema vähemalt 40-aastane, Serdaril saab see vanus täis 22. septembril.

Serdar sai Türkmenistani parlamendiliikmeks 2016. aastal, kui oli vaja täita vabu kohti. Veel pole selge, miks parlamendis kohad vabanesid. Neli kuud pärast parlamenti valimist, nimetati Serdar Türkmenistani riigikogu õiguskomisjoni esimeheks 2018. aastal valiti Serdar parlamenti tagasi.

2019. aasta jaanuaris määrati Serdar Ahali provintsi asekuberneriks, juunis sai temast kuberner.

Serdar lõpetas ülikooli 2014. aastal, kui ta omandas Türkmenistani teaduste akadeemias füüsika ja matemaatikateaduste kraadi.

Serdari tõus Türkmenistani võimuhierarhias on toimunud paralleelselt kuulujuttudega tema isa terviseprobleemidest. On avalik saladus, et Gurbanguly Berdymukhamedov on diabeetik.

Kesk-Aasias pole poliitiliste dünastiate loomine harukordne, kuid Berdymukhamedov pole iseseisva Türkmenistani esimene president. Seetõttu on raske ennustada, kas võimu saab sujuvalt üle anda isalt pojale.

Alates koroonaviiruse epideemia puhangust on välismaalastel Türkmenistani sisenemine olnud peaaegu võimatu. Pealinn Asgabat on suletud kõigile välismaalastele, siseneda saab ainult presidendi eriloaga.