Iraanis kehtib maailmas ainulaadne valitsemissüsteem

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Iraani kõrgeim juht Ali Khamenei Autor/allikas: SCANPIX/EPA/SUPREME LEADER OFFICE / HANDOUT

Iraanis kehtib valitsemissüsteem, kus riigipeaks on usuteadlasest kõrgeim juht. Tema võim pole siiski absoluutne ja riigi kõrgeim juht peab arvestama mitmete konkureerivate võimukeskustega.

Iraani Islamivabariigi valitsemissüsteem pole demokraatlik ega ka teokraatlik. Riigi endine kõrgeim juht Ruhollah Khomeini juhtimisel töötati välja doktriin, mille käigus usuteadlased tagavad riigi juhtimise, mis on kooskõlas islami seadustega. See süsteem pandi paika Iraani põhiseaduse referendumiga, mis toimus pärast 1979. aasta islamirevolutsiooni.

Iraani kõrgeim juht omab islamiriigis suurimat autoriteeti. Iraani põhiseaduse kohaselt on ta riigipea ja tema poliitiline võim tuleneb religioossest autoriteedist. Tema kohustuste hulka kuulub riikliku poliitika kujundamine ja selle teostamise järelevalve. Samuti juhib islamiriigi kõrgeim juht riigi relvajõudusid, sealhulgas ka mõjukat revolutsioonilist kaardiväge. Pärast Khomeini surma 1989. aastal, sai riigi kõrgeimaks juhiks Ali Khamenei.

Iraani kõrgeima juhi autoriteet pole riigis siiski absoluutne. Ta valitakse Ekspertide Assamblee poolt, mis koosneb islamiriigi usuteadlasest. Iraani põhiseaduse kohaselt on nad volitatud kontrollima riigi kõrgeimat juhti. Praktikas teostavad nad kõrgeima juhi järelvalvet salakomisjonis ja pole selge, kas nad on kunagi proovinud mõjutada Khomeini või Khamenei tegevust.

Iraani kõrgemal juhil on samuti mitteametlikud piirangud. Tema juhtimine seab paika islamiriigi kursi, kuid see peab peegeldama ka valitseva eliidi laiemat üksmeelt. 

Iraani kõrgeimale juhile allub otse riigi president, kes täidab valitsusjuhi ülesandeid. Iraani presidendi ametiaeg kestab neli aastat ja ta saab ametis olla maksimaalselt kaks korda. Presidendi ülesandeks on riigi poliitika teostamine kõrgeima juhi seatud parameetrite piires. 

Iraani president nimetab ka valitsuskabineti liikmed, kelle kinnitamise peab heaks kiitma riigi parlament.

Iraani parlamendis on 290 kohta ja see valitakse geograafiliste ringkondade kaupa. Parlamendivalimised toimuvad Iraanis iga nelja aasta tagant ja viis kohta on seal eraldatud usuvähemustele.

Parlamendi tegevust kontrollib eestkostjate nõukogu, kelle ülesandeks on jälgida, kas parlamendis vastuvõetud seadused on kooskõlas riigi põhiseaduse ja islami ettekirjutustega. Pool nõukogu liikmetest on ametisse määratud riigi kõrgeima juhi poolt, ülejäänud valib riigi parlament.

1988. aastal asutati Iraanis otstarbekuse nõukogu, mille ülesandeks on olla vahendaja parlamendi ja eestkostjate nõukogu vahel. Samuti teostab otstarbekuse nõukogu järelvalvet Iraani valitsuse üle. Kõik nõukogu liikmed määrab riigi kõrgeim juht.

Iraani kõrgeimat riikliku julgeolekunõukogu juhib riigi president, samuti on seal parlamendi spiiker ja islamiriigi peakohtunik. Kõrgeimal juhil on riiklikus julgeolekunõukogus kaks isiklikku esindajat ning esindatud on veel Iraani sõjaväejuhid.

Iraani põhiseaduse kohaselt vastutab julgeolekunõukogu kaitsepoliitika koordineerimise eest.

Toimetaja: Karl Kivil

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: