ERR USA-s: Vabariiklik Partei otsib uut ühtsust

Foto: SCANPIX/AP PHOTO/John Raoux

"Välisilm" uuris, mis seisus praegu USA Vabariiklik Partei on, kui suur on selles endiselt Donald Trumpi võim ja kui tõsiselt peaks võtma Trumpi lubadusi uuesti presidendiks kandideerida.

Valges Majas istub demokraadist president ja vabariiklased on muutunud kongressi vähemuserakonnaks. See olukord ei ole enneolematu ja annab hoopis võimaluse uue poliitilise strateegia loomiseks.

Hudsoni instituudi poliitikaanalüütiku Tevi Troy sõnul peavad vabariiklased aga kõigepealt matma sõjakirve oma erakonna sees. Ühelt poolt tunnevad Donald Trumpi toetajad, et neid süüdistatakse Kapitooliumi ründamises ja valimiskaotuses, teisalt peavad endise presidendi tagandamise poolt hääletanud vabariiklased taluma kriitikarahet.

"Kui astutakse samm teises suunas, siis tuntakse Trumpi vabariiklaste rünnakuid, keda võib pidada erakonna enamuseks. Ma ei tea, kas nad tegelikult on erakonna enamus, aga nad on viimastel aastatel kindlasti niiviisi hääletanud," ütles Troy.

Vabariiklasest poliitikakommentaatori Sara Fageni sõnul on praegu keeruline ennustada, kuhu erakond edasi liigub, sest neil ei ole selget juhti.

"Kui erakonna käes on senati enamuse liidri või presidendi ametikoht, siis on selge, et see inimene on erakonna juht või nägu. Meil ei ole seda praegu. Samuti ei ole selge, kes see inimene saab olema ja kas ta kerkib esile järgmise paari aasta jooksul, pärast vahevalimisi," selgitas Fagen.

Fageni arvates sõltub palju sellest, millised on Trumpi edasised plaanid ja kas ta tõepoolest kavatseb 2024. aastal uuesti presidendiks kandideerida.

"Ta peab otsustama, kui palju ta tahab olla seotud eelvalimistega, kui palju ta tahab arveid klaarida inimestega, kes on tema hinnangul talle halba teinud ja kas ta tahab uuesti kandideerida. See on muidugi vähetõenäoline, sest ta on siis neli aastat vanem ja ta seisab tõenäoliselt silmitsi mitme juriidilise probleemiga," lisas ta.

"Ma tean, et ta kavatseb aidata meil 2022. aastal kongressi enamuse tagasi võita, mis on muidugi see, millele mina praegu keskendun. Meil on vaja võita vaid mõned kohad, et saada esindajatekoda tagasi. Me saime viimastel valimistel juurde 15 kohta. Meil on ainult üks koht puudu, et saada senat tagasi," rääkis USA vabariiklaste rahvuskomitee juht Ronna McDaniel.

McDanieli sõnul on vabariiklaste valijad suurelt Trumpi toetanud, mis näitab, et nad nõustuvad sellega, mida ta ametiajal tegi. Samas rõhutavad teised erakonna liikmed, et vabariiklasi on pigem meelitanud hääletama hirm.

"Ma arvan, et oleme erakond, mis on liiga pikalt külvanud ja kasutanud hirmu, et hääli saada. Hirm tõepoolest motiveerib, aga mõne aja möödudes võib see riigi, narratiivid ja demokraatia hävitada. Me peame lõpetama hirmu külvamise," ütles USA vabariiklasest esindajatekoja liige Adam Kinzinger.

"Vabariiklaste valijad kardavad demokraatide võimu. Tihti kardavad nad erinevaid asju. Kultuurikonservatiivid kardavad usu- ja sotsiaalmeediavabaduse pärast, majanduskonservatiivid kardavad föderaalvalitsuse võimu ja regulatsioonide suurenemist, teised konservatiivid kardavad progressiivse ideoloogia kasvu," rääkis Washington Posti poliitikatoimetaja Henry Olsen.

Sara Fageni sõnul on praegu Trumpil erakonnas veel tugev haare, kuid ta usub, et vabariiklased leiavad mõne teise kandidaadi, kes suudab valijatesse samamoodi entusiasmi süstida.

"Poliitilised liikumised järgivad tihti inimesi ja kuigi vabariikliku erakonna jaoks võib praegu tulevik tunduda tume, siis uus juht tegelikult suudab kahe ja poole või kolme aastaga erakonnale uue hingamise anda. Seega, see jutt, et Trumpi valijad lahkuvad, kui teda enam pole või ta tunneb, et erakonnakaaslased on temaga halvasti käitunud, võib olla tõsi praegu, kuid ei pruugi seda olla kolme aasta pärast, kui on olemas uus juht, kes suudab inimestesse oma plaanidega entusiasmi süstida," kommenteeris Fagen.

"Ma arvan, et keegi võtab võimu üle, temast saab Vabariikliku Erakonna juht ja ta loob valimisplatvormi. Loodetavasti suudab ta leida viisi, kuidas võita äärelinna valijate ja eelkõige äärelinna naiste hääli, mida vabariiklased pole suutnud teha sellel ebareaalsuse ajastul. Samas peab ta suutma ka edaspidi püüda tööliklassi hääli," ütles Tevi Troy.

Henry Olsen rõhutas, et sõltumata sellest, kellest saab erakonna uus kandidaat, peavad vabariiklased mõistma, et ajad on muutunud.

"Trumpi-eelse Vabariikliku Erakonna juurde naasmine on võimatu, sest keegi ei rääkinud toona kultuurilistest probleemidest, majandusaruteludes tugineti peamiselt neoliberalistlikele eeldustele ja välispoliitikat mõjutas meie ebatavaline globaalne ülekaal, mis kestis 1989. aastast kuni Putini ja Hiina tõusuni 2000. aastate keskel. Võimalik on luua mõistlik konservatiiv-populistlik liit, mis õige teostuse korral võib võita siin riigis häälteenamuse," selgitas Olsen.

Sara Fagen arvab, et vabariiklased muutuvad pigem töölisklassi erakonnaks, kuid õhus on küsimus, kuhu liigub sellisel juhul nende välispoliitika. Vabariiklaste seas on poliitikuid, kes on tuntud sõjakuse poolest, kuid Trumpi toetajad on pigem pooldanud erinevate konfliktide lõpetamist. See võib erakonna lõhkuda. Fagen rõhutab, et sama võib juhtuda demokraatidega, kes on liikunud aina rohkem vasakule.

"Vaatamata sellele, et meil on siin riigis olnud pea 200 aastat kaks poliitilist erakonda, ei tähenda see, et niiviisi ka jääb. Selles riigis võib tekkida ka kolmas erakond," ütles Fagen.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: