Tallinna Haigla rajamine looks pretsedendi nii ehitusmahult kui maksumuselt

Foto: Tallinna LV

Kui Tallinna Haigla rahastustaotlus EL-ist rohelise tule saab ja teostub, loob see mitmeid pretsedente, alustades ehitusmahust ja lõpetades selle maksumusega. ERR uuris, kes hakkavad hiidkompleksi ehitama, milline on selle mõju ehitushindadele ja turule laiemalt ning mis saab Tallinna senistest haiglahoonetest.

Tallinna Haigla ehitus Lasnamäe veerele on ambitsioonikas ettevõtmine, milletaolist pole Eestis veel ette näidatagi. Kompleksi üldpinnaks on kavandatud 127 000 m2 ja maksumuseks 520 miljonit eurot.

Võrdluseks: Eesti Rahva Muuseumi tohutu majalahmakas Tartus on üle viie korra väiksem, ka selle maksumus oli seitse korda väiksem; Tartu Lõunakeskuse kaubanduspark koos kõigi oma hoonetega 1,5 korda väiksem.

Ülemiste Keskus oma 125 000 m2-ga on küll võrreldavas suurusjärgus, ent seda ei ehitatud ühekorraga. Tõsi, T1 kaubanduskeskus koos oma parkimismajaga on kokku 130 000 m2, ent hoone maksumus oli kindlasti väiksem kui kavandatava haiglakompleksi oma. Ka hiljuti EBRD laenust ilma jäänud Porto Franco kompleks oma 150 000 m2 peaks maksma minema 200 miljonit eurot ehk üle kahe korra vähem. Praegu on selle arenduse saatus veel lahtine.

"Nii suurt ehitist ei ole Eestis kunagi varem ehitatud. See saab olema väga-väga suur väljakutse. Mitte ainult ehitamiseks, vaid kogu selle ehituse ettevalmistamisel ja juhtimisel. Seda on väga raske võrrelda millegagi tänases seisus," ütleb Nordeconi juhatuse esimees Gerd Müller.

Talle sekundeerib Merko Ehituse Eesti juhatuse esimees Ivo Volkov: "Hoone saab olema kahtlemata maamärk kogu Eestile ja Tallinnale."

Et saada aru hoone mõjust ehitusturule, toob Gerd Müller võrdluseks suuremate ettevõtete käibed: "Hoone maksumus on avaliku info põhjal kuskil 450 miljonit. Jagame selle kolme ehitusaasta peale ära, see on umbes siis selline 10-12 protsenti tavapärasest hoonete ehitusturu mahust. See ei kõla tegelikult väga hullusti, aga Eesti suurimad ehitusettevõtjad on ise alla kümne protsendi, nii et aastakäive sellel ehitisel on suurem kui suurimatel Eesti ehitusettevõtetel."

Merko Ehitus, kelle kontol on ka T1 keskuse ehitamine, Tallinna Haigla mõju ehitusturule aga nii drakooniliseks ei hinda.

"Tegemist on ühe hästi suure objektiga. Aga selle ehitamiseks on ka aega õige mitu aastat. Ehk et suur hulk inimesi, suur hulk ettevõtteid saab ühes kohas pikaajaliselt tööd. Ma ei arva, et see ehitusturu kuidagi umbe lööb," ütleb Ivo Volkov. "Lõpuks ehitatakse igal aastal miljardite eest, ka kui nüüd üks aasta ehitatakse näiteks, arvestades seal prognoositavat ehitusmaksumust, saja miljoni eest aastas, on see siiski kogu ehitusturu mõistes ikkagi väike osa."

Tallinna Haigla rajamisega on linnal tuli takus, sest juhul kui Euroopa Komisjon positiivse rahastusotsuse teeb, muutub selle raha kasutamise tõld kõrvitsaks 2027. aastal ehk kui selleks ajaks ehitus valmis ei saa, tuleb raha tagasi maksta. See aga seab tohutu surve alla kogu sektori, kellelt oodatakse tegutsemist ennaktempos.

"Need ajaraamid on väga-väga ambitsioonikad. Kasvõi see projekteerimiskonkursi läbiviimine kahe kuuga sellises mahus ja ka projekteerimine kaks aastat on väga-väga suur väljakutse. Sellise tempoga ei ehitata täna ühtegi hoonet Eestis," ütleb Nordeconi juht Gerd Müller. "Need suured asjad tavaliselt kipuvad venima, mida me näeme ju ka Rail Balticu pealt."

Ta ei näe võimalust, et sellist hoonet saaks ehitada ilma välistööjõuta. Ta ei välista, et eeskätt projekteerimise poolelt võib sellises mahus projekt olla atraktiivne juba ka välisettevõtetele.

"Kindlasti läheb sinna vaja tööjõudu ka väljastpoolt, see on ilmselge, sest ega elu ümberringi seisma ei jää: teisi hooneid ehitatakse edasi, teid ehitatakse edasi. See tuleb suure, täiendava mahuna sektorile peale, alates materjalidest, vedudest, kõigest-kõigest, kuni lõpetades, jah, kõigi nende inimestega," ütleb Müller.

Merko Ehitus Eesti juht Ivo Volkov aga hindab, et ka Eesti tööjõuga saab selle objekti puhul hakkama.

"Ma ei prognoosi, et see kuidagiviisi hirmsa plahvatuse meie ei eluasemeturul ega ka ehitusturul korraldaks. Arvestades siiski ehitusäri olemust, ma arvan, et Eestis on piisavalt tublid ehitajad, ehitusettevõtted, kes peaksid sellega kindlasti hakkama saama," ütleb Volkov.

Ta ei salga, et Merko loodab ehitushanke endale saada.

"Kui ehitushange välja tuleb, siis luban, et me vaatame seda väga põhjalikult ja teeme oma parima pakkumise," ütleb Volkov.

Müller ütleb, et Eestis on väga levinud praktika, kus üks peatöövõtja võtab kogu vastutuse, ehitades hoone fikseeritud hinnaga valmis. Nii suure maksumuse puhul muutub see aga väga riskantseks.

"Antud juhul ma ei kujuta seda lihtsalt ette – ühe protsendi ehitusmaksumuse hind on viis miljonit ja ühte protsenti kõikumist teha on väga lihtne," selgitab Müller.

Ehitussektoril ülekuumenemise oht

Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina ütleb, et Tallinna Haigla ehitust tuleb vaadelda laiemas kontekstis.

"Umbes samale ajale jäävad mitmed väga suured ehitusobjektid: Tallinna Haigla, Rail Baltic, neljarajalised kiirteed, ja samal ajal peaks toimuma ka elamuehitus. Raske hinnata, palju hakkab üks või teine objekt teist ära sööma ehk siis kui Tallinna Haiglat hakatakse ehitama, kui palju see mõjutab elamuehitust, aga kindlasti see mõjutab. Ja sama on ka Rail Baltic versus kiirteed," ütleb Mertsina.

Ta tõdeb, et ehitussektorit võib seetõttu tabada ülekuumenemine, mistõttu oleks mõistlik suuremaid töid ajaliselt hajutada ning ideaalis võtta mõned ette majanduskriisi raskemas faasis.

Samal ajal on majanduses ka laiemalt suuri ja põhimõttelisi investeeringuid tulemas.

"Tulemas on selline olulisem pööre, mis püüab teha majandust rohelisemaks, sinna tulevad suured investeeringud. Suured investeeringud hakkavad tulema õiglase ülemineku fondi kaudu Ida-Virumaale," toob ta näiteks.

Mertsina lisab, et kahtlemata avaldab Tallinna Haigla ehitus mõju ka pealinna üüri- ja kinnisvaraturule, sest ehitajad peavad ju kusagil kõik need aastad majutuma, tulevad nad siis Ukrainast, Valgamaalt või Soomest tagasi.

Tallinn vanu haiglahooneid maha ei müü

Tallinna praegused raviasutused on üle 40 aasta vanad, mõned ka 70-80 aastat vanad, mitmed neist on väga amortiseerunud. Kohati on hoidutud investeeringutest vanadesse hoonetesse just Tallinna Haigla rajamise põhjendusel - näiteks ITK pole seetõttu saanud galeriid oma kahe haiglahoone vahele, vaid on sunnitud haigete transpordiks kiirabi ressurssi kurnama.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütleb, et praegu on veel vara öelda, mis tulevikus kõigist senistest haigla- ja polikliinikuhoonetest saab, ent kinnistute müüki ta ei poolda, sest maa on linna jaoks rahast väärtuslikum ressurss.

"Ravi tänava hooned on väga amortiseerunud, aga ma kindlasti preagu ei hakkaks esimese valikuna pakkuma mahamüümist. Mõnede hoonete puhul on juba praegu näha, et seal tuleb jätkata meditsiiniteenuse osutamisega, näiteks Magdaleena haigla puhul võiks tekkida veel suurem taastusravikeskus. Esimene asi, mida kaaluda, oleks ikkagi võimalikud linna huvid ehk siis linnaasutused," ütleb Kõlvart.

Ta peab oluliseks, et tervisekeskused kui esmatasandi meditsiinipunktid säiliksid kõigis linnaosades.

Seega kinnistute müügist linn omaosalust katma ei plaani hakata ja eelistab laenu võtta.

"Me praegu lähtume sellest, et linnal on väga hea finantspositsioon, me saame võtta laenu ja meie laenukoormus praegu seda lubab. Meie reiting annab meile võimaluse seda laenu väga soodsatel tingimustel ka saada," ütleb Kõlvart.

Linnapea möönab, et Euroopa Komisjonist ette antud ajaraam on pingeline, seetõttu kuulutatigi projekteerimishange välja veel enne, kui positiivne rahastamisotsus on tehtud. Ent Kõlvart lubab, et kui see tuleb, peab linn tähtaegadest kinni ja 2027. aastaks on hoone püsti.

Esmalt on aga vaja ära oodata positiivne rahastamisotsus.

"Kindlasti peab tulema üks hange ja üks suur projekt. Kui tuleb osaline rahastus, siis lähtuvalt sellest saab ka edasi planeerida, kuidas me jõuame ja millest me alustame," ütleb Kõlvart.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: