Samas ei tähenda ebaselgus toetuse suurusega seda, et taasterahastust haigla jaoks üldse raha ei saa, ütles Kõlvart.

"Nii palju kui mina sain signaalidest Brüsselist aru, siis jutt ei ole sellest, et Tallinna haigla ei sobi, vaid sellest, et (Euroopa raha) osakaal on liiga suur. Lubatud 380 miljonit Tallinna haigla projektile tundub olema ebareaalne. See tähendab tõenäoliselt seda, et toetust vähendatakse," lausus Kõlvart.

Tallinna linnapea sõnul on Tallinn tõenäoliselt valmis ja võimeline raha juurde panema, küsimus on selles, kui palju seda peaks tegema ning kas riik on samuti nõus raha juurde panema.

"Tekib küsimus, kui palju on riik valmis seda toetama. Lähtuvalt sellest valemist saab siis Tallinn kalkuleerida ja otsustada, kas me oleme võimelised panustama rohkem kui 100 miljonit, mis oli esialgu välja käidud. Ja kas see on reaalne, et näha ette linna eelarvestrateegias rohkem kui 100 miljonit," lausus Kõlvart.

Ühe võimalusena võib linn kaaluda ka Tallinna haiglaga liidetavate Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla kruntide müüki, kui Kõlvarti hinnangul ei oleks see kõige mõistlikum.

"See vajab pikemat analüüsi, kas linnale läheb vaja krunte, et oma taristut arendada. See vajadus võib tekkida ja maareserv on kesklinnas väga-väga piiratud ja praegu ei oleks seda mõistlik otsustada, Võimalus müüa on alati olemas, aga kindlasti see ei saa ja ei peaks olema esimene valik," ütles Kõlvart.

Kõlvarti sõnul on vajadus uue kõrgtehnoloogilise meditsiinikompleksi järele väga suur ja see vajadus ei kao kuhugi ka juhul, kui Tallinna haigla praegune projekt rahastust ei leia.

"See on väga tähtis objekt, pole vaid betoon, nagu on räägitud – see on kõrgtehnoloogiline projekt, mis on vajalik mitte ainult Tallinnale, sest teenindaks ka meie naabreid. See vajadus kuhugi ei kao, kui Tallinna haigla projekti rahastamist ei tule," lausus Kõlvart.

Asendusprojekte Tallinnal jagub

Kõlvarti sõnul poleks Tallinna haigla asemel rahastamiseks teise projekti esitamine probleem.

"Kahjuks, nii palju kui tean, see nii ei käi. Raha on Tallina haigla projekti elluviimiseks, iga projekt on eraldi analüüs, eraldi kokkulepe, eraldi otsus. Kui (taasterahastu) raha in Tallina haigla ehitamiseks, siis see võib tähendada, et Tallinn ei saa üldse raha," lausus Kõlvart.

Kõlvarti sõnul on üks projekte, mis rahastust kindlasti vajaks, Peterburi tee renoveerimine, mis läheb maksma ligikaudu 40 miljonit eurot.

"Tallinn on kindlasti võimeline projekte pakkuma, aga see tähendab, et objektid tuleb riigiga kokku leppida. Seda otsustab riik, kas aktsepteerida või mitte, ja siis tuleb teha taotlus Euroopa Komisjonile. Kui praegust taotlust, 380 miljonit, seda Euroopa ei aktsepteeri, siis tuleb igal juhul alternatiivi pakkuda, sest raha tuleb ära kasutada," ütles Kõlvart.

Projekteerimishankega minnakse edasi

Kõlvart ütles kolmapäeval, et aprilli alguses peatatud haigla projekteerimishange kuulutatakse juba kolmapäeval uuesti välja.

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet peatas märtsi lõpus välja kuulutatud Tallinna haigla rahvusvahelise projekteerimishanke, et välistada võimaliku huvide konflikti oht projektimeeskonnas. Kõlvarti sõnul näitas advokaadibüroo Soraineni tehtud juriidiline analüüs, et ühelgi pakkujal riigihankel eelist ei tekkinud ja linn riigihanke nõudeid ei rikkunud.

"Analüüsiga leidis kinnitust, et hanke tühistamine oli vajalik ja põhjendatud. Sama hankega saame nüüd jätkata," ütles Kõlvart, ja lisas, et hange kuulutatakse uuesti välja juba kolmapäeva pärastlõunal.

Üle poole miljardi euro maksva mineva Tallinna haigla projekteerimiseks kuulutas Tallinn märtsi lõpus välja rahvusvahelise hanke. Suurhaigla projekteerimine läheb maksma 11 miljonit eurot.

Kõlvarti sõnul peaks haigla põhiprojekt valmima aastaks 2023 ning seejärel saab läbi viia ehitushanke.

Tallinna haigla eeldatav kogumaksumus on 520 miljonit eurot. Sellest planeerimise, projekteerimise ja ehituse kavandatav maksumus on 450 miljonit eurot ning investeering seadmetesse 70 miljonit eurot. Haigla eeldatav brutopind umbes 127 000 ruutmeetrit.

Suurhaigla ehituse ja projekteerimise rahastamiseks soovib Eesti 380 miljonit eurot Euroopa Komisjoni taastekavast.

Tallinna haigla rajatakse riigi ja linna koostöös ning peaks kava kohaselt valmima 2027. aastal.

Tallinna haigla rajatakse Lasnamäele Tallinna lauluväljaku lähistele aadressile Narva mnt 129. Kompleksi valmides ühendatakse sellega praegused Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla.

Raimond Kaljulaid: haiglasaaga sarnaneb linnahalliga toimuvale

Sotsiaaldemokraatliku erakonna Tallinna linnapea kandidaadi Raimond Kaljulaidi hinnangul pole tegemist esimese korraga, kus riigi ja linna koostöös seatud ambitsioonikaid eesmärke ei suudeta saavutada ning meenutas linnahalli juhtumit.

"Tuletagem meelde, et 2016. aastal leppisid linn ja riik kokku, et linnahall rekonstrueeritakse linna ja riigi ühisel rahastusel. Linnahall pidavat täielikult rekonstrueerima kolme aastaga ehk 2019. aastal. See tundus sel hetkel usutava ja teostatava plaanina, arvestades, et nii Tallinnas kui riigis oli võimul ning toona valitsust juhtival positsioonil üks ja sama erakond. Hetkel olema aastas 2021 ja Linnahall laguneb mere ääres kurvalt edasi," kirjeldas Kaljulaid.

"Nüüd siis selgub, et Tallinna haigla rahastamise kava ei pruugi soovitud mahus realiseeruda. Kas asi ei või olla hoopiski selles, et Tallinna tänane juhtimine lihtsalt ei ärata usaldust," viskas Kaljulaid õhku kahtluse, lisades, et Tallinnas tuleb teha ruumi uuele juhtimisele ning siis saab tehtud ka Tallinna haigla.

Ida-Tallinna keskhaigla kinnistuid Ravi tänaval ei tohi Kaljulaidi sõnul mingil juhul müüa.