Ehitusettevõtjad soovivad diislikütuse aktsiisi praegusele tasemele jätmist

Valitsus langetas möödunud aastal diislikütuse aktsiisi ajutiselt kuni 2022. aasta kevadeni 0,372 eurole liitri kohta. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole on pöördunud ehitussektori ettevõtjaid ühendavad liidud, kes paluvad ka tulevast aastast aktsiisi madalamale tasemele jätmist.
Ehitusmaterjalide tootjate liit märgib pöördumises ministeeriumi poole, et aktsiisilangetus on olnud tööstuse jaoks koroonakriisis suur leevendus, mis on aidanud regionaalselt konkurentsis püsida ja kasvatada nii tootmis- kui ekspordimahtusid.
Liit juhib tähelepanu, et ka naaberriigid on rakendanud tehastes kasutatavatele diislikütustele ja kütteõlile soodusmäärasid, mis muudab nende tootmistegevuse üldplaanis Eesti ettevõtetest konkurentsivõimelisemaks.
"Ehitusmaterjalide tootmise puhul tulev silmas pidada, et tegu on mahukaupadega, mille transpordil on kliendile lõpphinna kujunemisel märkimisväärne roll. Kuna Eesti konkureerib eksporditurgudel Soome-Läti-Leedu tootjatega, siis mõjutab konkurentsivõimet ning ekspordimahtusid ka see, kuivõrd soodsalt on võimalik toodetud kaup kliendini toimetada," märgib liit pöördumises.
Muuhulgas suutsid keerulisel kriisiajal suurendada oma ekspordimahtu Eesti betoonelementide tootjad.
Samuti ministeeriumi poole pöördunud Ehitusettevõtjate liidu hinnangul avaldaks juba valitseva inflatsioonisurve juures diislikütuse aktsiisitõus ehitushindade kasvule veelgi survet. See tähendaks nende hinnangul riski sektori jahenemiseks ja seaks löögi alla paljud ehitussektori töökohad. Ehitussektor andis mullu tööd 9,2 protsendile Eesti töötajatest.
Kütusesektori esindaja Eesti Õliühingu hinnangul on aktsiisilangetus end majandustegevust toetava meetmena õigustanud ja mõjub positiivselt ka riigieelarve laekumistele. Kõrgem hind Eestis tähendaks, et suurtarbijatest ettevõtted viiksid oma tankimise madalama hinnaga riiki.
Toimetaja: Barbara Oja