Rein Lang: NETS-i eelnõu oleks võinud ka kirjutamata jääda
Mitmekordne minister ja riigiõiguse asjatundja, staažikas Reformierakonna liige Rein Lang kritiseeris politsei tegutsemist nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) eelnõu vastastel meeleavaldustel. Eelnõu ise oleks tema hinnangul võinud vabalt ka sündimata jääda.
Kuidas teie suhtute nendesse juba kaks nädalat igapäevaselt toimunud meeleavaldustesse, mille ajendiks on eelkõige hirmud, et politseile antakse liigselt võimu ja vaba voli?
See, kuidas mina nendesse meeleavaldustesse suhtun, ei puutu niivõrd asjasse, kui see, et igal inimesel on õigus vabalt meelt avaldada, ükskõik millal ja ükskõik, mis vormis, kui ta sellega ei riku avalikku korda. See on üks demokraatliku riigi põhialuseid - õigus avaldada meelt.
Ma olen häiritud rohkem sellepärast, et need meetmed, mida Eesti politsei kasutusele võttis selleks, et seda avalikku korda tagada, olid minu arvates täiesti proportsioonist väljas.
Ja siin astubki mängu üks Euroopa Liidu väga selge õiguslik printsiip, mille nimi ongi proportsionaalsuse printsiip, ehk kõik avaliku võimu poolt kasutusele võetavad meetmed peavad olema proportsioonis, õiges suhtes selle saavutatava eesmärgiga. Ja kui saavutatav eesmärk on selles, et inimesed ei koguneks külg-külje kõrval mingitesse suurtesse rühmadesse, mis on nakkushaiguse vältimiseks vajalik, siis selleks ei pea tingimata kaasama koeri ja automaatureid. See sarnaneb olukorraga, kui taskuvarast aetakse mööda Viru tänavat taga tankiga.
See oli minu meelest selge viga politsei poolt. Ja mind ka ei veena eriti need selgitused, et tegemist oli taktikalise võttega. Kõike saab teha palju viisakamalt ja arukamalt ja mitte nii, et see solvab paljusid neid, kes seal meelt avaldasid.
Seal on ka neid inimesi sekka sattunud, kelle eesmärk ongi lamenti lüüa ja valetada jne. Aga neid kõiki ei saa kohelda võrdselt ja nii, et ajada neid märulipolitseiga eemale.
Kas on võimalik, et politsei lähtus antud juhul mingist ohuhinnangust, sest meeleavaldus ju järjest kasvas, samal ei olnud seal kindlat juhti, piirangutest ei peetud kinni ja oli ka provokatiivset käitumist?
Kõike tuleb vaadata ajas ja ruumis. Mina olen lihtne meediatarbija, mina loen, et ei ole tegemist mingi Kremli õhutatud mässuga. Siis ma loen seda, et seal on väga palju inimesi, kes on sattunud sinna täiesti juhuslikult.
Kui kogu see avalik informatsioon panna ühele poole ja teise poole need politsei meetmed, siis mina teen sellest järelduse, et tegemist on ebaproportsionaalse ettevõtmisega.
Minu hinnangul just see põhjustabki paljudes inimestes seda trotsi ja ka soovi tulla ise välja. Niisugused jõuvõtted alati provotseerivad ka teist poolt mingisugustele võtetele, mida ma tegelikult ei taha saada.
Juhul kui politseil on mingit teist informatsiooni, et tegemist oli väga selge ohuga Eesti põhiseaduslikule korrale, siis on muidugi teistsugune olukord, aga keegi ei ole seda seni väitnud.
Kust läheb see piir, kus tõepoolest tuleks politseil suurte jõududega meeleavaldusse sekkuda?
Kui keegi hakkab ohustama teiste inimeste vara või tervist, siis loomulikult peab politsei sekkuma. Kui sellist käitumist ei ole ja pole ka ohtu sellisele käitumisele, siis on tegemist rahumeelse kogunemisega, milleks on põhiseaduslik õigus igal inimesel.
Kas meeleavaldustele tuleks praeguses viirusekriisi olukorras kehtivat kogunemispiirangut arvestades teha mingi erand?
See on väga hea küsimus. Nii päris lambist sellele vastata on väga raske. Lähtuma peab ikkagi ühest eeldusest, et inimestel on kogunemisvabadus ja õigus oma meelt avaldada. Seni on Eestis ju tõlgendatud seda selliselt, et spontaanne meeleavaldus ei vaja ka mingit eriluba. Eriluba on vaja siis, kui meeleavalduse korraldajad näevad ette mingisuguste rajatiste püstitamist, võimenduse üles panekut, mingi ajutise lava püstitamist. Ja see on ka mõistetav, sest see väga suure tõenäosusega häirib teiste inimeste igapäevast rutiini, liiklemist, autodega sõitmist jne.
Aga kui niisugune õigus on olemas, siis see õigus peaks olema ikka üsna absoluutne. Ei saa ju olla nii, et kui politsei näeb tänaval, et ootamatult üle kümne inimese on samal territooriumil, siis öeldakse, et tuleb laiali minna. Minu arvates see ei ole õige.
Aga lõppkokkuvõttes on ikkagi palju kinni inimeste enda terves mõistuses. Kui on väga selgelt öeldud, et hoidke kahemeetrist vahet ja ärge rohkem kui kümnekesi kogunege mingile territooriumile, siis on ju mõistlik sellest kinni pidada.
Alguses jäi ka mulje, et sellest peetigi kinni. Probleemid hakkasid seal tekkima natuke hiljem, kui juba avalik võim hakkas kasutama meetodeid, mida poleks pidanud kasutama.
Kui meeleavaldusel hakkavad kõlama üleskutsed, mis võivad kahjustada inimeste tervist, olgu selleks siis viirusekriisis distantsihoidmisest või maskikandmisest loobumine või sootuks MMS-i tarvitamine, siis kuidas peaks sellesse suhtuma?
Kujutage nüüd ette, et keegi läheb mööda tänavat, lumelabidas käes ja sinna peale on kirjutatud, et jooge soolhapet, siis ma arvan, et seda inimest ei pea kohe tingimata tsemendi peale viima. See on ka vabadus oma arvamusi avaldada. Nii nagu igaühe vabadus on seda võtta tõsiselt või mitte.
Te arutasite koos Väino Koorbergiga sel teemal Kuku raadio saates "Olukorrast ajakirjanduses" ja seal jäi kõlama mõte, et mistahes protestivat ja kasvõi vandenõuteooriaid levitavad gruppi ei tohiks marginaliseerida ega mõnitada. Sest neid marginaliseerides, me tegelikult radikaliseerime neid ja nad kinnistavad end veelgi sügavamalt oma kaevikusse.
Ei maksa arvata, et Toompeal praegu meelt avaldavad inimesed kujutavad endast mingit homogeenset inimrühma, et neil kõigil oleks üks ja seesama huvi või üks ja seesama tõekspidamine.
Seal on väga palju erinevaid inimesi väga paljude erinevate soovidega ja me ei saa neid kõiki sildistada, kas kloorijoojateks või MMS-i tarbijateks või maskivastasteks.
See on minu meelest olnud ka ajakirjanduse väga suur viga.
Viimased uudised räägivad meile sellest, et protesti põhjustanud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) eelnõu osas jõudsid erakonnad kompromissile. kas nüüd hakkavad protestid vaibuma või leitakse teised põhjused meele avaldamiseks?
Ma kordan, et need inimesed, kes seal Toompeal meelt avaldasid, ei kujuta endast mingit homogeenset rühma, seal on paljudel erinevad arvamused. Ma kujutan ette, et üle 90 protsendi meelt avaldanud inimestest pole seda eelnõud kunagi lugenud.
Nüüd, kas see kompromiss, mis Toompeal erinevate poliitiliste jõudude vahel on tehtud, viib selleni, et igasugused meeleavaldused vaibuvad, seda ma hästi ei usu. Niikaua kuni on avalik võim inimestele kehtestanud inimestele mingeid liikumispiiranguid, nende igapäevase toimetamise piiranguid ja ka majandustegevuse piiranguid, on loomulikult palju neid inimesi, kes tunnevad end sellest riivatuna ja tunnetavad ka mingit ebaõiglust.
Ebaõigluse vastu meele avaldamine on täiesti normaalne asi demokraatlikus ühiskonnas.
Ja mida te sellest NETS-i eelnõust endast arvate?
Mis puudutab seda eelnõud, siis juristina on minu hinnang selline, et selle eelnõu oleks võinud ka vabalt kirjutamata jätta.
Oleks saanud ka vabalt eesmärgipäraselt tegutseda ka ilma selle eelnõuta. See on jällegi üks hea näide sellest, kuidas tahetakse, et saab parem, aga välja kukub nagu alati.
Toimetaja: Aleksander Krjukov