Tõnis Stamberg märkis, et EKRE toetuse taha rakendusid mitmed inimesed, kes üldjuhul EKRE-t ei ole toetanud. "Uuringu läbiviimine sattus meeleavalduste aega ja see kindlasti mõjutas seda. Seesaama kogunemiste temaatika kogus hoogu ka sotsiaalmeedias. EKRE on suutnud enda  taha mobiliseerida päris suure hulga inimesi," rääkis Stamberg.

Stambergi sõnul tahtsid meeleavaldusele kogunenud inimesed auru välja lasta olukorras, kus silmapiiril on töötus ja pankrotid.

Ta lisas, et EKRE toetuse neljaprotsendipunktiline muutus ei tulnud otseselt üheltki konkreestelt erakonnalt.

Samost viitas, et ka nende inimeste osakaal kes ei oska öelda, kelle poolt nad hääletaksid, ei ole muutunud. Ta lisas, et meeleavaldajate seas oli väga erinevate motivatsioonidega inimesi. "Üle kogu erakondade spektri pudenes ära inimesi," märkis ta.

Kook küsis, miks EKRE ühel hetkel tagasi tõmbas, loobus ööistungitest ja edasisest eskaleerimisest.

Samost pakkus, et ilmselt on see seotud sellega, et EKRE-s endas on toimunud oluline muutus, mis on seotud Martin Helme saamisega erakonnajuhiks ja riigikogu aseesimeheks ning ka EKRE liikumisega opositsiooni. "Need muutused on EKRE-st teinud erakonna, mis sarnaselt teistele vanadele erakondadele, on ära õppinud parlamendi taktikad," sõna Samost.

"Siin oli tegemist selgelt väga hästi juhitud taktikalise käitumisega, kus vana EKRE-t oli mõnevõrra vähem," rääkis Samost.

Samost rääkis, et EKRE suutis koalitsioonierakondadega läbi rääkida olukorras, kus tal olid hoovad neid survestada ja samas ei läinud totaalselt pilli lõhki ajama. "EKRE võttis sealt oma populaarsuspunktid ja presenteeris seda viisil, mida oleks võinud oodata näiteks Sotsiaaldemokraatidelt või Reformierakonnalt."

EKRE-l on ainsana meeleavaldajatega suhestumise võime

Urmet Kook küsis vahele, et miks näiteks samuti opositsioonis olev Isamaa sama võimalust ei kasutanud.

Samost pakkus, et Isamaa on sisemise lõhe tõttu erakonnasiseste teemadega liigselt palju tegemist. Samuti märkis ta, et Isamaal ei ole oskust niiöelda tänavapoliitikat tegevate inimestega suhestuda.

"EKRE-l on paraku erakondadest võib-olla ainsana tänavapoliitikat tegevate inimestega mingisugune loomulik klapp," lausus Samost.

"Veider on ka see, et tundub, et see EKRE võime nende tänavameeleavaldusi eelistavate inimestega suhelda ulatub maailmavaatelise spektri ühast otsast teise. Need ei olnud mingis rahvuskonservatiivid, kes seal Lossi platsil plakatitega seisid. Neid oli seal, aga kindlasti mitte enamus," lisas Samost veel.

Stamberg tõstis esile ka EKRE võimekust sotsiaalmeedias inimesi mõjutada. "Ilmselgelt nad on kõige võimekamad praegu sotsiaalmeedias inimesi mõjutama," ütles Stamberg.

Samas märkis Samost, et see, et EKRE suutis aprillis rahulolematuse laineharjal oma toetust kasvatada, ei pruugi nii jääda. Samosti sõnul näitavad märgid praegu, et majandusolukord hakkab paranema ning EKRE-le oleks see halb uudis, sest rahulolematus ühiskonnas väheneb.

Taastusvast majandusest oskavad tema sõnul tõenäolisemalt kasu lõigata valitsuserakonnad ja eriti Reformierakond.

Samosti sõnul on toimunud teatav vahetus erakondade vahelises liberaalsel ja konservatiivsel teljel. Näiteks EKRE asus meeleavaldajate kaitsele.

Turu-uuringute värske küsitluse järgi on populaarseim partei Reformierakond, kuid teisele kohale on tõusnud kindlalt EKRE. Kolmandal kohal on Keskerakond ja neljandal kohal Eesti 200. Üsna valimiskünnise lähedale on langenud nii SDE kui ka Isamaa toetus.