Rail Balticu põhitrassi ehitamine algab järgmisel aastal

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Rail Balticu projekti raames valmisid illustreerivad nn "virtuaalsed" kiirrongid. Autor/allikas: RB

Esimesena peaks rongiliiklus käima hakkama Tallinna-Pärnu lõigul, Pärnu-Ikla lõik valmib maakonnaplaneeringu ümbertegemise tõttu hiljem ning ei pruugi valmida ajakavajärgselt, ütles riigikogu majanduskomisjoni istungil Rail Baltic Eesti juht Tõnu Grünberg.

Rail Balticu põhitrassi projekteerimine on ajakavast veidike maha jäänud, põhjuseks nii koroonapandeemia tekitatud katkestused kui üldine keeruline olukord projekteerimisturul, ütles Grünberg.

"Rõõm on tõdeda, et ehitushanked on läinud hästi. Ökoduktid ja viaduktid, mis oleme jõudnud hankesse panna, on tulemused olnud väga head. Oleme saanud paremad pakkumised kui arvasime. Aga projekteerimisturuga on probleem, raske on jõuda mõistliku pakkumiseni. Tuleb leida lahendused, kuidas projektid lõpule viia. Need tulevad raskelt," lausus Grünberg.

Projektide hilinemine tähendab ka viivitust vajalike maalappide omandamises.

"Nii kaua, kui projektid pole tulnud, ei saa omandada ka maid. Maa-amet on võtnud riske, et võetakse maade omandamine ette varem, kui on suhteliselt suur kindlus, et sinna tuleb trass. Mõnel puhul on see õigustatud, mõnel juhul mitte. Kui trass nihkub natuke, peame maade omandamise protsessi uuesti läbi viima," rääkis Grünberg.

Põhitrassi ehitamine peaks algama järgmisel aastal ning ehitust ei jagata kolme maakonnaplaneeringu põhjal kolmeks, vaid väiksemateks juppideks, ütles Grünberg.

"Iga juppi, kus on olemas maa ja projekt, saame kohe ehitama hakata. Kui jagaks kogu Eesti ulatuses kolmeks, peaksime ootama igal kolmandikul probleemide lahendamist," ütles Grünberg. 

Näiteks tähendavad Pärnu maakonnaplaneeringu ümber tekkinud vaidlused, et Pärnu-Ikla lõik valmib suure tõenäosusega teistest hiljem ning ehitus ei valmi kavandatud ajaks. Rail Balticu Pärnu maakonnaplaneering loodetakse taaskehtestada järgmisel aasta lõpus.

Majandusministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas lisas, et praeguse seisuga on ülejäänud põhitrass ajakavas. "Me näeme, et kui tekib aastaseid-paariaastaseid viivitusi, siis on see Pärnu-Ikla lõik. Esimesena võiks avada Pärnu-Tallinna liini," lausus ta.

Grünbergi sõnul loodetakse aastaks 2023 omandada kõik põhitrassi ehituseks vajalikud maatükid ja valmis saada kõik projektid, misjärel saab taotleda ehituslubasid.

Ülemiste terminaliga samuti keeruline seis

Tallinna Ülemistele kerkivat Rail Balticu ühisterminali projekti nimetas Grünberg väga-väga keeruliseks.

"Pole päeva, kus meil poleks kohtumisi ministri, linnapeaga. Väljakutse see, et vaja kehtestada detailplaneering, aga seal on nii palju osapooli, lisaks tuli T1 (kaubanduskeskuse) pankrot juurde. Praktilised küsimused mida tuleb lahendada, juurdepääsuteed, mis on linna visioon. See on hea visioon, aga peame leidma kompromisse. Meie tehtav peab olema abikõlbulik, kui ei ole , peame leidma omavahendeid," lausus Grünberg.

Plaani järgi peaks Ülemiste reisiterminali hoone ja ümbritseva ala projekt valmima üsna pea, vahearuande järgi 2021. aasta keskpaigas.

Grünbergi sõnul peaks kõik vajalikud rajatised valmima 2026. aastaks. See ei tähenda automaatselt rongiliikluse avamist, sest selleks on omakorda vaja kõiksugu teste ja kooskõlastusi.

"Meil on riskid, et 2026 ei saa lõpuni valmis, ikkagi olemas. Uue infrastruktuuri avamine on  hästi keeruline protsess. Selles mõttes on tehnoloogilisi riske – me võime (ehitus)töödega valmis olla, aga enne rongid sõitma hakata ei saa, kui sertifitseerimisprotsessid on läbi viidud," lausus Grünberg.

Grünbergi sõnul on hilinemise ja ehituse kiire kallinemise korral õhus variant, et lisaraha tuleb taotleda Euroopa Liidu järgmisest eelarveperioodist, mis algab aastal 2028. Alternatiiv sellele on näiteks riigi poolt võetav laen.

Rail Balticu raudtee ja sellega kaasnevate rajatiste ehitusmaksumuseks on praegu kooskõlas 2017. aastal valminud tasuvusanalüüsi tulemustega arvestatud kokku 5,8 miljardit eurot. Eesti territooriumil on raudtee maksumus 2018. aastal täpsustatud Rail Balticu Eesti osa eelprojekti järgi ligikaudu 1,59 miljardit eurot.

Michal: kuna oleme tublid, siis see maandab riske

Majanduskomisjoni esimees Kristen Michal (Reformierakond) märkis, et projekti vedajad Eestis eeldavad, et kavandatud rahaga saadakse hakkama ning lisaraha taotlema ei pea hakkama.

Samas võib ehituse lõpuperioodil lisaraha vajadus tekkida, ütles Michal Vikerraadio saates "Uudis+". Tema sõnul maandab rahastamise riske see, et need projektid, mida suudetakse paremini ellu viia, võivad loota rahastamise lõpuperioodidel toimuvast raha ümberjagamisest lisa.

Michal kinnitas ka, et kuigi mõne Rail Balticu objekti kallimaks osutumine tähendab raha ümberjagamist, ei anta järele kvaliteedis.

"Kui kuskil läheb kallimaks, siis tuleb mujal kokku hoida ja raha juurde otsida. Kui keegi otsib siit sõnumit, et tehakse kehvema kvaliteediga, siis seda sõnumit ei tule, kindlasti mitte," lausus ta.

Rail Balticu rajamise projekti Eesti osa vahearuanne:

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: