Kriitiline oli RES-i suhtes ka Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid, kes soovitas RES-i arutelu pausile panna ja süüdistas Reformierakonda liigses kärpelembuses.

Riigieelarve strateegiat koostades leppis valitsus kokku, et kõik ministeeriumid ja põhiseaduslikud institutsioonid kärbivad oma tegevuskuludelt neli kuni viis protsenti.

Lisaks plaanitakse edasi lükata mitmed aastate 2023-2025 plaanitud suuremad investeeringud.

Nimelt ütles Reformierakonda kuuluv justiitsminister Maris Lauri, et kuna sel perioodil investeerib riik palju euroraha, võib riigieelarveliste investeeringute lisamisega majandus üle kuumeneda.

Kolmapäeva hommikul teatas Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid, et talle see plaan ei sobi.

"See mõtteviis on läinud seal vales suunas. Meie erakonna arvates pandeemia tingimustes hakata kärpima, koondama sellisel määral nagu täna on planeeritud, ei ole adekvaatne. Kui kogu muu Euroopa pigem kaasab praegu laenuraha investeeringuteks ja majanduse elavdamiseks, siis meie paneme pidurit," ütles Karilaid.

Samuti keskerakonda kuuluv riigihalduse minister Jaak Aab ütles seepeale homme võtab valitsus riigieelarve strateegia ikkagi vastu.

"Põhimõtetes on kokku lepitud. Ega keegi ei kilka rõõmust selle RES-i puhul. Probleeme on ja me oleme pidanud seda miinust täitma. Samas otsustasime me ära põhimõttelised asjad, mis on meile olulised," ütles Aab 

Interneti vahendusel kogunenud Keskerakonna fraktsiooni koosolekul tegi Jaanus Karilaid ettepaneku, et fraktsioon võiks rahuolematuse kohta koostada avalduse. Seda siiski ei tehtud. Aga rõõmsalt fraktsiooni koosolekult samuti ei lahkutud.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar on paljuski Karilaiuga nõus. Enda sõnul mõistavad fraktsiooni liikmed küll rahandusministri eesmärki liikuda riigieelarve tasakaalu poole.

"Selle tõusunurga osas on valikuid palju ja pigem me liiguks väheke laugema trajektooriga niimoodi, et meie majanduse investeeringud oleksid suuremad ja inimeste heaolu sedavõrd ei kannataks," ütles Savisaar.

Kärbete puhul tegi Savisaare sõnul fraktsioonile kõige enam muret siseturvalisus.

Erki Savisaar ei nõustu ka ministrite seisukohaga, et 2023-2025. aastal ähvardab Eesti majandust ülekuumenemine.

"Kõik prognoosid, mida me siiani oleme vaadanud näitavad nimetatud aastatel mingisugust kahe- või kolmeprotsendilist kasvu ja sellise kasvuga me ei jõua mitte kunagi Euroopa üle keskmise. Eesti keskmine majanduskasv võiks aastas olla kuskil viis protsenti," lausus Savisaar.

"Kokkuvõttes see eelarvestrateegia on ju valitsuse sisedokument ja riigikogu sekkub jõulisemalt siis kui eelarve jõuab sügisel riigikogusse," lausus Savisaar.