Kuigi eelmisel aastal kehtestati Euroopa Liidus eelarvereeglite vabastusklausel, siis rahandusministeerium hindas kevadel, et lähiaastate majanduskasv võib osutuda oodatust kiiremaks ja jõuda juba järgmisest aastast 2019. aasta tasemele.

"2022. aasta eelarvedefitsiit võiks olla madalam, kui ta tänastes eesmärkides püstitatnud on. Meie soovitus oli, et võiks järgida Euroopa Liidu nõudeid ja olla kolme protsendi piires," ütles eelarvenõukogu esimees Raul Eamets.

"Põhjus tulenes rahandusministeeriumi prognoosist, kus öeldakse, et järgmisel aastal oodatakse korralikku majanduskasvu ehk siis majandus jõuab samale tasemele, mis aastal 2019 ja me ei näe olulist põhjust, miks ei võiks järgida eelarvereegleid ja viia kolme protsendi peale. Täna oli see defitsiit kõrgem - 3,4 protsenti," lausus Eamets.

"Räägime siin paarisajast miljonist eurost, aga eelarvenõukogu on ka varasemas arvamuses öelnud, et üldine majandusprognoos on liiga konservatiivne," märkis Eamets.

See tähendab Eametsa sõnul seda, et Eestil võib sel ja ka järgmisel aastal minna majanduses paremini kui täna prognoositud.

"Majanduskasv võib seda vahet ise kompenseerida. Teine väga oluline moment, mida valitsuses rõhutasin, oli see, et eelarvepositsiooni parandamine tähendab seda, et kas kärbime või suurendame tulubaasi. Mõlemad on võimalikud, mõlemad on poliitilised valikud," rääkis Eamets.