Laanet: kaitseväe juhataja otsus ei tähenda orkestri kadumist

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kalle Laanet Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

See, et kaitseväe juhataja on otsustanud, et kaitseväe orkester enam kaitseväe koosseisus ei jätka, ei tähenda et orkester enam kaitseministeeriumi vastutusalas ei jätkaks, vastas riigikogu liikmete arupärimisele kaitseminister Kalle Laanet.

"Valitsuses otsustati riigi eelarvestrateegia (RES) vaates, et kõik ministeeriumid peavad kokku hoidma oma tegevuskuludest teatud protsendi," ütles Laanet ja täpsustas, et tegevuskulud ei ole sama asi, mis investeeringud.

Tegevuskulude alla lähevad aga personalikulud, mistõttu langetas kaitseväe juhataja Martin Herem seesuguse otsuse, põhjendas Laanet.

Kui orkester enam kaitseväe koosseisu ei kuulu, ei tähenda see Laaneti sõnul aga seda, et orkester ei võiks kuuluda kaitseministeeriumi koosseisu.

"Olen nõus nii kaitseväe juhatajaga kui sellega, et peame leidma kaitseväe orkestrile sobilikke lahendusi, sest traditsioonid on olulised ja sellega me ka tegeleme," ütles minister.

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul ei lähe Laaneti sõnavõtt esmaspäevasel riigikogu istungil kokku tema ja valitsuse tegevusega riigikaitse rahastamisel.

"Nende otsuste põhjal võib väita, et Reformierakonna ja Keskerakonna prioriteediks pole mitte kaitsekulud, vaid kaitsekulutuste kärped. Ajalugu näitab taaskord, et kui valitsuses pole Isamaad, siis tõusevad Eesti riigikaitse kohale tumedad pilved," sõnas Seeder.

Lisaks olid kriitilised ka EKRE saadikud. Martin Helme sõnas, et sarnaselt eelmisele valitsusele tekib ka praegusel valitsusel eelarves puudujääk ning valitsuse tegevus on Eestile kahjulik.

"Lugupeetud minister, kui Titanic põhja läks, siis orkester mängis viimase hetkeni, viimase hetkeni. Mängis väga lihtsal põhjusel, et inimestele usku sisendada," lisas Mart Helme, rõhutades orkestri olulisust.

Laanet rääkis esmaspäeval "Ringvaate" stuudios, et kommunikatsioon polnud kaitseväe kärbete puhul just parim, sest jäi mulje, nagu oleks kaitseväe orkestri tulevik lõplikult otsustatud.

Ta täpsustas, et selge otsus tuleb ilmselt juunis. Minister lisas, et kaitsekulud järgmisel aastal ei vähene.

"Kogu kaitsevaldkonna eelarve kasvab järgmisel aastal 66 miljonit eurot, üle 700 miljoni on eelarve, mis on ajalooliselt kõrgeim," lisas ta.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: