Lisaks lõpetab senisel kujul tegevuse kaitseväe kaplaniteenistus. Kaitseväel on praegu kümme kaplanit, aga selle täpset kulu ei osanud kaitseminister Kalle Laanet ERR-ile öelda. "Orkester maksab kaitseväele aastas jämedalt 1,4 miljonit," teadis minister.

Kaitseväe juhataja otsused on avalikkuses ohtralt küsimusi ja vastukaja tekitanud. Laanet ütles kaitseväe pühapäevase teate kommentaariks: "Tark ei torma. Vaatame, kuidas riigi seisukohast on kõige parem neid asju lahendada."

Laanet on andnud kõigile kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste juhtidele ülesande lähtuvalt riigieelarve kulude kärpevajadusest oma asutustes kokku hoida ja esitada vastavad plaanid hiljemalt 4. juuniks. Seejärel hakkab ministeerium kokkuhoiukohti arutama.

Laanet ütles intervjuus Vikerraadio saatele "Uudis +", et ka politsei- ja piirivalveametis (PPA) seisavad ees arutelud orkestri tuleviku kohta.

"Sarnane teekaart on ees ka siseministeeriumil, sest politsei- ja piirivalveametil on samuti orkester. Ma tean, et kolmapäeval arutavad siseminister ja politsei- ja piirivalveameti peadirektor, kuidas PPA orkestriga käitub. Aga neil ei ole ka muud varianti kui teatada, et selline üksus peab võib-olla lõpetama oma tegevuse," lausus Laanet.

"Siseministriga koos arutades me oleme mõelnud, et kuidas riigi vaates võiks tulevikus orkester olla. Me ei ole jõudnud konkreetsetele seisukohtadele, aga me saame mõlemad aru, et seda teenust on vaja nii siseministeeriumile kui ka kaitseministeeriumile ja traditsioonid peavad jätkuma. Me kindlasti arutame, kuidas on sellega võimalik edasi minna," lisas ta.

Herem kinnitas pühapäeval kaitseväe peastaabi saadetud pressiteates, et ta esitab kaitseministrile ettepaneku vähendada kaitseväes töötavate ligi 5000 teenistuja arvu 200 võrra.

"Kokkuhoiu käigus ei tohi kaitseväe võitlusvõime ja lahinguvalmidus langeda. Ressursi kärped peavad toimuma eelkõige tegevuse veelgi parema korraldamise kaudu, mistõttu keskendub kärbe eelkõige tugi- ja toetavate teenuste ümberkorraldamisele," lisas Herem.

Ümberkorraldused toimuvad eelkõige referendi-, finants-, personali- ja õigusteenuste tsentraliseerimisel. Osa valdkondi, näiteks kaplaniteenistus ja kaitseväe orkester lõpetavad praegusel kujul oma tegevuse, kinnitati kaitseväe peastaabist.