Riigieelarve strateegias pidi iga ministeerium leidma enda seest kärpekohti, niisamuti edastas kaitseminister Kalle Laanet (Reformierakond) Eesti kaitseväele, et kaitsevägi peab järgima valitsuse riigieelarve strateegias kõikidele riigistruktuuridele seatud tegevuskuludest kokkuhoiu eesmärki.

Lehe andmetel saatis kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem välja kirja, milles märkis, et kaitsevägi vähendab personali arvu sellel aastal kuni 200 inimese võrra.

"Selle aasta jooksul tsentraliseerime kindlasti referendi-, finants-, personali- ja õigusteenused. /.../ Olen juba otsustanud, et nii kaplaniteenistus kui ka orkester lõpetavad sellisel kujul oma tegevuse," lisas Herem.

Herem: kokkuhoiuks teenistujate palku ei kärbita

Herem kinnitas pühapäeval kaitseväe peastaabi saadetud pressiteates, et ta esitab kaitseministrile ettepaneku vähendada kaitseväes töötavate ligi 5000 teenistuja arvu 200 võrra.

"Kuna avalik sektor peab uue riigieelarve strateegia põhjal kulusid kokku hoidma ja selline nõue esitati ka kaitseväele, siis oleme ka meie nende raskete otsuste ja ümberkorralduste ees," ütles Herem.

"Kokkuhoiu käigus ei tohi kaitseväe võitlusvõime ja lahinguvalmidus langeda. Ressursi kärped peavad toimuma eelkõige tegevuse veelgi parema korraldamise kaudu, mistõttu keskendub kärbe eelkõige tugi- ja toetavate teenuste ümberkorraldamisele," lisas Herem.

Ümberkorraldused toimuvad eelkõige referendi-, finants-, personali- ja õigusteenuste tsentraliseerimisel. Osad valdkonnad, näiteks kaplaniteenistus ja kaitseväe orkester lõpetavad praegusel kujul oma tegevuse, kinnitati kaitseväe peastaabist.

"Inimeste arvu vähendamine ei tähenda alati koondamist. Vähenemist võime saavutada ka mitte täites neid ametikohti, kust inimesed selle aasta jooksul lahkuvad," ütles Herem. "Kärped puudutavad kõiki kaitseväe struktuuriüksuseid ning nii tegevväelaseid kui ka tsiviilteenistujaid. Kokkuhoiu saavutamiseks ei kärbita teenistujate palkasid."

Lisaks personalikuludele peab kaitsevägi leidma kokkuhoiukohti majandamiskuludest. Täpsed majandamiskulude kokkuhoiumeetmed on väljatöötamisel.

Kaitseväe juhataja esitab kaitseministrile ettepanekud kärbete kohta juuni algul.

Reinsalu: kaplanite vabastamine on vastuolus riigi poolt võetud kohustusega

Isamaa erakonna aseesimees ja endine välisminister Urmas Reinsalu nimetas kaitseväe kärbete plaani ideoloogiliseks otsuseks ja väärtuste väljajuurimiseks.

"Koalitsioon levitas valet, et kavatseb plaanitud kaitsekulusid kärpimise asemel hoopis suurendada. Nüüd hakkame nägema tegelikke tulemusi. /.../ Pole üllatav, et valitsejate suunis tähendab ideoloogiliselt esimesena just kaitseväe traditsioonide kallale minemist. Nii vallandatakse kõik kaplanid, mis on otseses vastuolus riigi poolt usuvabaduse tagamise kohustusega ning juba 2002. aastal kirikute nõukogu ja valitsuse koostööprotokolliga," ütles Reinsalu.  

"See on muidugi ideoloogiline otsus, sisuline mõte on ilmsesti kaitseväest seniste väärtuste ja vaimulike välja puhastamine. Seda traditsioonide väljajuurimist kehastab ka kaitseväe orkestri kaotamine," lisas ta.

Reinsalu sõnul pole see veel kõik. "Kuid see on alles algus. Kaitseminister kinnitas läinud esmaspäeval, et kaalub ajateenistuse mahu vähendamist ja ajateenistuse ümbernimetamist. Ma ei toeta meie kaitseväe lõhkumist ja seisan sellele vastu," lausus ta.

Kriitiliselt suhtus kaitseväe plaanidesse ka reformierakondlasest europarlamendi saadik Urmas Paet.

"See ei saa olla ei mõeldav ega tehtav, et aastal 2021 minnakse sümbolite kallale ja neid kaotama. Sümbolite kallale ei mindud ka palju keerulisematel aegadel. Kaitseväe orkestri tegevuse on seni lõpetanud ainult Nõukogude okupatsioon.
Kindlasti on Eesti riigis aastal 2021 olemas lahendus, mis ei lõpeta ligi 103 aastat tegutsenud kaitseväe orkestri tegevust. Tuleb end kokku võtta ja see teistsugune lahendus leida. Riigieelarvet tuleb lõppude lõpuks käsitleda tervikuna," lausus Paet.

Eesti kaitseväe orkestri eelkäijaks peetakse 24. novembril 1918 loodud 1. jalaväepolgu orkestrit, mille esimene ülem oli leitnant Georg Reder. Aasta hiljem, 1919. aastal, nimetati orkester ümber sõjaministeeriumi orkestriks ning 1928. aastal kaitseministeeriumi orkestriks.

1934. aastal nimetati orkester ümber Tallinna Garnisoni orkestriks (ülem kapten Hindrek Luhari).

Orkester likvideeriti 1940. aastal seoses Nõukogude Liidu okupatsiooniga. Selleks ajaks oli orkestri koosseisus kaks ohvitseri, 40 allohvitseri, 10 ajateenijat ja 15 orkestri õpilast.

Eesti kaitseväe orkester taasloodi ametlikult 29. jaanuaril 1993 ning esimest korda koguneti tööd alustama juba paar päeva hiljem. Taasloodud orkestri ülemaks määrati kapten Aivar Raigla.

1996–2019 oli orkestri ülemaks kolonelleitnant Peeter Saan. Tema kõrval tegutses pikaajaliselt (1996–2019) orkestri tseremooniadirigent kolonelleitnant Indrek Toompere, kes oli aastatel 1994–1996 ka orkestri ülem.

Alates 2019. aastast on orkestri ülem ja kaitseväe orkestri peadirigent kapten Simmu Vasar, dirigent nooremleitnant Teet Raik ja tseremoniaaldirigent nooremleitnant Mikk Uusmäe. Praegu kuulub orkestrisse kolm dirigenti, orkestriveebel veebel Peep Geraštšenko ja 36 orkestranti.