Soome koonderakond jääb EL-i taasterahastu hääletusel erapooletuks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Soome parlament (Eduskunta) Autor/allikas: Mikko Stig/Lehtukiva/AFP/Scanpix

Soome opositsioonilise koonderakonna fraktsiooni liikmed otsustasid, et jäävad Euroopa Liidu taasterahastu heakskiitmise hääletusel parlamendis erapooletuks. Partei otsus võib mõjutada tervet Euroopa Liitu.

Soome põhiseaduskomisjon otsustas teisipäeval, et Euroopa stiimulipaketi heakskiitmiseks on vaja parlamendis kahekolmandikulist häälteenamust. Lihthäälteenamusest ei piisa. 

Teisipäeval tegi opositsioonis olev koonderakonna fraktsioon otsuse, et jäävad hääletusel erapooletuks.

Erakond ei toeta taasterahastu kokkulepet. Siiski ei soovi erakond vastu hääletades lõhestada Euroopa Liitu.

Erapooletuid hääletamisel ei arvestata. 

Valitsuskoalitsioonil on parlamendis kokku 117 saadikut. Keskpartei esindaja Anu Vehviläinen on parlamendi spiiker ega hääleta. Seetõttu jääb koalitsioonile alles 116 häält. Kahekolmandikulise enamuse saavutamiseks on vaja 108 häält.

Soome keskparteis on aga mitmeid liikmeid, kes ei toeta 750 miljardi euro suuruse EL-i stiimulipaketi heakskiitmist. Keskpartei on Soome koalitsioonipartei.

"Koonderakonna saadikud Janne Heikkinen,  Wille Rydman ja Terhi Koulumies kavatsevad hääletada stiimulipaketi vastu. Keskpartei parlamendisaadik Hannu Hoskonen lubas samuti vastu hääletada," teatas Yle.

Yle teatel on taastepaketi osas kriitilised veel mitmed teised keskpartei ja koonderakonna saadikud. 

Hoskoneni sõnul on EL-i stiimulipakett vastuolus Soome põhiseadusega ning Euroopa Liidu põhikirjaga. Samuti leiab Hoskonen, et absurdne on anda Soome raha Lõuna-Euroopa riikidele.

Kõige rohkem kritiseerib Hoskonen aga maksude õiguse andmist Euroopa Liidule.

"EL-ile ei tohi anda maksude õigust. Sel aastal jõustus plastimaks, aastal 2023 tuleb digitaalne maks. 2025. aastal jõustub ühine Euroopa ettevõtte tulumaks. Selle aktsepteerimine on tohutu viga," ütles Hoskonen.

Hoskonen lisas, et  EL-i taasterahastu on ühekordne lahendus, kuid maksud ei kao kuhugi.

Koonderakonna saadik Janne Heikkinen väljendas sarnast muret.

"Soome võttis eelmisel aastal võlgu 20 miljardit eurot. Sel aastal võtame umbes 10 miljardit. Las igaüks kannab ise oma võlga," ütles Heikkinen.

Soome põhiseaduskomisjoni otsus ei ole veel jõudnud rahvusvahelisse meediasse. Nordea panga peaökonomisti Tuuli Koivu sõnul nähakse Soomet riigina, kes suudab asjad korda ajada.

"Soome maine tõttu on õhkkond panganduses rahulik. Kui Soomes stiimulipaketi heakskiit läbi kukub, üllataks see kogu Euroopat", ütles Koivu.

EL-i 750 miljardi euro suurune taasterahastu lepiti kokku eelmise aasta juulis. Paketile peavad heakskiidu andma kõik liikmesriigid.

Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel puudub varuplaan, kui mõni liikmesriik taastepaketi tagasi lükkab.

Toimetaja: Karl Kivil

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: