"Praegused vaktsiinid töötavad ka delta-tüve vastu. Võib-olla on efekt natuke madalam, kuskil kümmekond protsendipunkti - et kui alfa-tüve vastu on vaktsiini efektiivsus üle 90 protsendi, siis delta-tüve vastu on see umbes 85 protsenti," rääkis teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar.

Ta viitas ka teadusajakirjas Lancet avaldatud uuringule, mille kohaselt viimaste nädalate jooksul delta-tüvega Inglismaal haiglasse sattunud tuhatkonnast inimesest on vaktsineerituid olnud sadakond. "Nii et suur enamus neist, kes haiglasse satuvad, on ikkagi vaktsineerimata," tõdes Lutsar.

Lisaks selgus samast ka see, et ükski surmajuhtum, mis vaktsineeritute hulgas oli, ei olnud alla 50-aastaste vanuserühmas, märkis Lutsar.

Sama rääkis ka rakendusviroloogia professor Andres Merits, kes rõhutas, et vaktsineeritud inimesed võivad väga raskesti haigestuda ka muude viiruste tüvedega. "Aga see on väga, väga, väga, väga harv. Ameerikas tehtud uuringud näitavad, et praegusel hetkel 99 protsenti inimestest, kes koroonahaigusse surevad, on vaktsineerimata. Ja seal on umbes pooleks vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimesi," rääkis Merits. "Nii et selles mõttes on vaktsiinide efektiivsus ülikõrge."

Tema sõnul on küll delta-tüve puudutavad andmed veel võrdlemisi esialgsed, kuid nende põhjal võib väita, et vaktsiinide efektiivsus delta-tüve vastu on umbes samasugune nagu alfa-tüve ehk meil praegu leviva Briti tüve vastu.

Merits tõi esile ka Inglismaa ja India uuringute andmed, mille kohaselt Pfizeri vaktsiini efektiivsust delta-tüve põhjustatud hospitaliseerimist vajava haiguse vastu on 96 protsenti kahest süstist ja ühest süstist 92 protsenti. "Ehk siis väga-väga lähedal sellele samale 95-le, mis tal oli tavaliselt," märkis ta.

AstraZeneca vaktsiini puhul on numbrid natuke madalamad: esimene süst annab väidetavalt 74-protsendise kaitse hospitaliseerimist vajava haigestumise vastu ja kaks süsti 92 protsenti, ütles Merits.

"Nii et numbrid on väga ühesed ja kõik see jutt, et vaktsiinid ei kaitse delta-tüve vastu, on mõttetu jama," lisas ta.

Delta-tüve vastu aitavad samad ohutusmeetmed

Lutsar vastas küsimusele, kuidas peaks delta-tüve levikut ohjeldama, et selleks tuleb kasutada samu meetmeid, kuid lisaks võiks tugevdada piiril testimist.

"Ega loodust ju peatada ei saa. See on selge, et üks tüvi tuleb ja teine läheb. Oli ju Wuhani tüvi, mida nüüd enam ei ole, siis tuli alfa-tüvi, nüüd hakkab delta-tüvi alfa-tüve üle võtma - see on juba juhtunud Ühendkuningriigis ja tõenäoliselt juhtub ka teistes Euroopa riikides," rääkis Lutsar.

"Ega konkreetselt delta-tüve vastu ei olegi vaja mingeid teisi meetmeid kui on ka kõigi teiste tüvede vastu. Kuna tüved on riiki sisse toodavad, siis võib-olla on piiril testimine see, mis seda natukene aitab eemal hoida," lisas ta.

"Aga elanikkonna vaktsineerimine kahe doosiga on ennekõike see, mis selle vastu aitab võidelda ja kõik muud meetodid aitavad delta-tüve vastu samuti.
Kui vaatame Ühendkuningriiki, siis ega ju seal ka enam väga suuri piiranguid ei ole. Ja ehkki uusi nakatumisi oli eile paarkümmend tuhat, siis haiglas on oluliselt vähem inimesi kui oli jaanuaris-veebruaris, kui levis alfa-tüvi. See on tõenäoliselt vaktsineerimise tagajärg," tõdes professor Lutsar.