"Vaktsineerimisel on olnud edukamad need Eesti piirkonnad, kus omavalitsused ja tervishoiuasutused on teinud tihedat koostööd," ütles Kiik kolmapäeval Narvas korraldatud pressikonverentsil. Ta tõi näiteks Tallinna ja Tartu, kus linnavõimud on aidanud kaasa vaktsineerimiskeskuste töölerakendamisele.

"Igal juhul tuleb vaktsineerimine viia inimestele võimalikult lähedale," rõhutas Kiik. "Sügisele mõeldes vaja saavutada ühtlaselt kõrge hõlmatus, et poleks regioonide vahel suuri erinevusi," lisas minister viidates sügisel ähvardavale koroonaviiruse kolmandale lainele.

Kiige sõnul arutas ta seda teemat ka kolmapäeva Narvas, kus pidas koos vaktsineerimise töörühma juhi Marek Seeri ning Lääne-Tallinna keskhaigla juhi Arkadi Popoviga kohtumise Narva linna- ja haiglajuhtidega.

Vaktsineerimise inimestele lähemale viimiseks korraldatakse ka neljapäeval Narvas Fama kaubanduskeskuses soovijate vaktsineerimine Jansseni ühedoosilie vaktsiiniga.

"Kutsun narvakaid ennast esimesel võimalusel vaktsineerida, kuna maailmas on juba näha viiruse kolmandat lainet. Karta tuleb haigust, mitte vaktsiini," ütles Kiik.

Minister lükkas tagasi ideed, et riik võiks hakata maksma inimestele raha vaktsineerimise eest. "Kui riik juba vaktsiini nagunii pakub tasuta, siis kas varsti võib tekkida olukord, kus ka sünnitusmajas hakatakse vastsündimute vaktsineerimisele lubamise eest raha küsima?" rääkis Kiik. "Jäägu rahapakkumine plaan C-ks," lisas ta.

Samuti selgitas minister, et ei saa heaks kiita ideed saata idavirumaalased, kelle seas vaktsineerituse tase on märksa madalam kui mujal Eestis, bussidega Venemaale saama Sputnik V vaktsiini, mida nad rohkem usaldavad. Eesti kasutab neid vaktsiine, mille on heaks kiitnud Euroopa Ravimiamet (EMA) ning seepärast ei saa riik soovitada vaktsiine, mis pole EMA hindamist läbinud, ütles Kiik.

Kiik kutsus läbipõdenuid ennast vaktsineerima

Minister rääkis ka sellest, et varsti on aeg neil, kes COVID-19 läbi on põdenud, tulla vaktsiini saama. Selliseid inimesi on tema sõnul suurusjärgus 100 000.

"Panen kõigile läbipõdenutele südamele, et kuue kuu möödumisel minna vaktsineerima, mis annab ka neile vajaliku kaitse," ütles Kiik.

Arvestades aga, et kaks doosi vaktsiini annab vähemalt 12-kuulise kaitse, siis kolmanda doosi süstimise peale on veel vara mõelda, lisas minister, kuna esimesed inimesed said Eestis vaktsiini alles jaanuaris.

Samuti rääkis tervise- ja tööminister sellest, et sügisel plaanib valitsus korraldada koolides vaktsineerimisaktsioone, kus saaksid vaktsiini nii õpetajad kui ka sobivas vanuse õpilased, kes seni veel on vaktsineerimata. Seni aga kutsus ta kõiki laskma ennast juba suvel vaktsineerida.

Kiik tunnistas ka seda, et kui kevade teises pooles sai vaktsineerimine juba päris suure hoo, siis suve algul, juunis, on tempo huvi vähenemise tõttu raugenud ning seda tuleb taas tõsta.

Kuna praeguseks on juba üle poole täiskasvanutest vaktsineeritud, siis tulebki rohkem pingutada, et jõuda sügiseks 70-protsendise hõlmatuse tasemele, rõhutas ta. "Näen oma vastutusena seda, et see ära teha, mitte selle eest puhkama minna," märkis Kiik.

Piiri laussulgemist ei poolda

Minister ütles ka, et ei poolda Venemaal järsult kasvanud nakatumist silmas pidades piiri laussulgemist. Küll aga oleks vaja koroona leviku takistamiseks piirile saabujaid koroonaviiruse suhtes kontrollida, lisas Kiik.

Tema sõnul on selle nõudmise sisseviimise suhtes käinud seni õigus-alane vaidlus, mille lahendus peaks tulema neljapäeval.

"Loodan, et see õnnestub sisse viia, seda eriti läheneva kolmanda viiruselaine alguses. Tasub ka arvestada sellega, et praegune COVID-19 ei pruugi jääda viimaseks ning seetõttu on meil vaja silmas pidada uusi võimalikke pandeemiaid," lisas minister.

Ka kinnitas Kiik, et ei pea õigeks mõnes Eesti piirkonnas karmimate püsivate piirangute kehtestamist.

Samas rääkis minister, et Ida-Virumaal on vaktsineerituse tase umbes 70 protsenti Eesti keskmisest tasemest, ehk kui Eestis kokku on hõlmatus praegu 51 protsenti, siis Ida-Virumaal pisut üle 30 protsendi. Maakonnas endas on aga kõige vähem vaktsineerituid linnades - Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel ja Narva-Jõesuus.

Popov kutsus narvakaid vaktsineeria

Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov rääkis samal pressikonverentsil, et sügisel, eeldavasti pärast sügisest koolivaheaega, kui lapsed tulevad taas kooli ja toovad kaasa palju nakkust nagu eelmisel aastal, võib korduda sama stsenaarium ning vallanduda koroonaviiruse kolmas laine. Mullu läks olukord haiglates väga keeruliseks ning selle ärahoidmiseks oleks vaja ennast vaktsineerida, rõhutas Popov.

Kui mujal Eestis on viirus juba suuresti taandunud ning COVID-19 tõttu haiglas väga vähe inimesi, siis Narvas on olukord hullem, märkis ta. "Uskuge mind, et viirus areneb edasi, adapteerub ja läheb tugevamaks, et meiega jääda ning just seepärast on vaja ennast vaktsineerida," rääkis Popov.

Ta esitas ka hulgaliselt uuringuandmeid, kui tõhusad vaktsiinid on ning kui suuresti aitavad ära hoida haiguse kõige raskema kulgemise.

Uuring: eakad tahavad perearsti suunist

Sotsiaalministeeriumi tellimusel korraldatud uuringu tulemustest, mida samuti pressikonverentsil tutvustati, selgus, et Ida-Virumaa eakate usaldust vaktsineerimise vastu aitaks tõsta perearstide antud soovitused.

Kvalitatiivuuringu kohaselt on Ida-Virumaa eakate vähese vaktsineerituse taga peamiselt vähene usaldus uute vaktsiinide vastu ning hirm kõrvalmõjude ees, kuid seda aitaks leevendada perearstide poolne nõustamine ja soovitus vaktsineerida, rääkis uuringu läbiviija, Visiit Primo OÜ uurimisgrupi juht Jelena Rootamm-Valter.

Lisaks ei nähta mõtet vaktsineerida, kuna usutakse, et piirangute ja ettevaatusabinõude järgimine kaitseb koroonasse nakatumise eest piisavalt hästi ning COVID-19 ei peeta tõsiseks haiguseks. Usutakse ka, et kui teised ümberringi end vaktsineerivad, siis on ka nemad kaitstud.

Uuringus küsiti ka, mis veenaks intervjueeritavaid end vaktsineerima. "Selgelt tuli välja, et oodatakse perearsti poolt konkreetset soovitust. Soovitakse, et viidaks läbi vaktsineerimiseelne tervisekontroll ja et pärast süsti saamist patsienti ka pikemalt jälgitaks. Oluliseks peetakse ka juba vaktsineeritute positiivset eeskuju ning et vaktsineeritutel on piirangute ajal võimalik kohtuda pereliikmete ja sõpradega," ütles Rootamm-Valter.

Lisaks aitaks uuringu tulemuste põhjal Ida-Virumaa eakaid inimesi vaktsineerima motiveerida selge ja konkreetne info COVID-19 ohtlikkusest ning paremad teadmised Eestis pakutavate vaktsiinide kaitsva toime kohta.

"Kuna enamik vastanutest saab lisaks Eesti kanalitele oma infot ka Venemaa meediakanalitest ning sõpradelt-tuttavatelt, siis tõese info väljasõelumine on neile keeruline," tunnistas Rootamm-Valter.

Seer: Ida-Virumaa vajab erilähenemist

COVID-19 vaktsineerimise töörühma juht Marek Seeri rääkis samal pressikonverentsil, et Ida-Virumaa vajab jätkuvalt erilähenemist.

"Näeme, et paljud piirkonna inimesed ei rutta digiregistratuuri endale vaktsineerimiseks aega panema, nad vajavad suuremat nõustamist ja heas mõttes nügimist. Nii näiteks on Ida-Virumaal hästi töötanud tööandjate juures või nende kaudu vaktsineerimine – kui kolleegid lähevad, siis lähevad kõhklejad ka," tõi ta näite.

"Samuti on meil kogemus, et inimesed tahavad mitu korda vaktsineerimispunkti sisse astuda, arutada, mõtelda. Ja vaktsiini teevad võib-olla alles kolmandal korral. Aga siis võtavad juba naabri ka kaasa. Seepärast katsetamegi homme, neljapäeval, ilma eelregistreerimata vaktsineerimist Narvas Fama kaubanduskeskuses – inimesed võivad kell 16-19 lihtsalt sisse astuda ja end ühedoosilise Jansseni vaktsiiniga vaktsineerida. Kui näeme, et see võetakse hästi vastu, siis laiendame seda võimalust. Küll aga jääb alles võimalus endale ise vaktsineerimiseks aeg broneerida kas digiregistratuuris www.digilugu.ee või telefonil 1247," lisas Seer.

Eestis on pühapäeva hommikuse seisuga COVID-19 vastu vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 557 478 inimest, vaktsineerimine on lõpetatud 435 674 inimesel. Ida-Virumaal on Eestis kõige madalam vaktsineeritusega hõlmatus. Täiskasvanud elanikkonnast on Ida-Virumaal vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 34 protsenti, samas kui Eestis keskmiselt on vaktsineeritud 51 protsenti täiskasvanutest. Vanuses 70 ja enam on Ida-Virumaal vaktsineeritud 42 protsenti, samas kui Eesti keskmine on 67,4 protsenti.