Valgevene saadab iga päev üle Leedu piiri enam kui sada inimest. Eesti saatis kolmapäeval Leedule appi kümneliikmelise politseiametnike meeskonna. Belitšev rääkis Vikerraadio saates "Uudis+" sellest, kuidas Eesti massiliseks sisserändeks valmistunud on.

Tema sõnul on oluline, et terve riik panustaks, sest lisaks politsei- ja piirivalveametile on tegevusplaanide kohaselt palju osapooli, kellel on ülesanded selliste sündmuste puhul.

Belitšev märkis, et Eestis on olemas telgid, millest saaks kiiresti ajutise laagri kokku panna. "Telke on riigil erinevates kohtades erinevatel valitsemisaladel. Telke on näiteks kaitseväel, kaitseliidul ja päästeametil, kes on võimelised neid kiires korras püstitama." 

Ta lisas, et inimeste majutamisel on ka teisi lahendusi, nagu näiteks soojakute süsteem või olemasolevate hoonete kasutamine, mida Leedu ka osaliselt teeb. Talvistes tingimustes pole telklinnakud Eestis võimalikud, mistõttu peab siis kasutama erinevaid ühiskondlikke hooneid, näiteks koolimaju ja spordisaale, mis on küttega.

Samuti on Eestis olemas välismaalaste jaoks mõeldud kinnipidamiskeskus, kuhu mahub umbes sada inimest, kuid massilise sisserände puhul saab kasutada ajutisi kinnipidamisruume, mis pole kinnipidamiskeskused.

Belitšev mainis, et Eestis on umbes 173 rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse reservametnikku, kellega harjutatakse erinevatel perioodidel. Belitševi sõnul hoitakse reserve kogu aeg üleval, et oleksid olemas inimesed, kes saavad ära teha ajakulukad tegevused, näiteks esimesed intervjuud.

Ühe murekohana tõi aga Belitšev välja tõlkide puudumise. See on probleemiks saanud ka Leedus ja selle tõttu võib venida rahvusvahelise kaitse taotlejate menetlusprotsess pikemaks. "Mida saab teha, on laiendada kontaktide ringi ja tekitada tehnilisi võimalusi juurde," lisas Belitšev.

Kuna tõlkide leidmine on keeruline, siis on Leedu sellega seoses abi palunud. Belitševi sõnul on enda kontaktide jagamine parim, mida Eesti teha saab. Ta lisas, et poleks mõistlik palgata tõlke, kes kogu vajaduse ära kataksid, sest massilise sisserände puhul tõuseb vajadus tõlkide järele tugevalt.

Mis puudutab kõrget tara piiril, siis Belitševi sõnul ei takista ükski tara inimest lõpuni. Samas märkis ta, et kogu piiritara ja -taristu, mis puudutab tehnilist seiret, on oluline, et oleks piiriületajatest ülevaade ja inimesi saaks kiiresti tabada.

Kokkuvõtteks ütles Belitšev, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejaid on palju, on oluline see, et ei tekiks isoleeritust ega gruppe, kes väliskeskkonnaga ei suhtle. "Tavaliselt hakkavad probleemid peale siis, kui meil on grupp inimesi, kes muu elanikkonnaga ei suhtle ja neid tegevustesse ei hõlmata."