"Pakett on teadupärast mahukas ja hõlmab paljusid valdkondi, seega töötame koostöös kõigi paketi valdkondadega tegelevate ministeeriumitega," ütles keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Kädi Ristkok neljapäeval ERR-ile. "Kliimavaldkonna teemade peavastutajaks on küll keskkonnaministeerium, energeetika puhul majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning maksuküsimuste puhul rahandusministeerium, kuid paketi detailsema analüüsi läbiviimisel, Eesti seisukohtade koostamisel ja läbirääkimiste protsessis toimub tihe koordineerimine, kaasates kõik asjassepuutuvad ministeeriumid ning huvirühmad," lisas ta.

"Samuti on oluline roll uuel, valitsuse poolt moodustatud rohepoliitika juhtkomisjonil, kelle üks peamisi ülesandeid on kujundada Vabariigi Valitsuse pädevuses olevates küsimustes rohepöördega seotud poliitilisi seisukohti," märkis Ristkok.

Tema sõnul hakatakse paketi sisu nüüd detailsemalt analüüsima, et koostada sügisel algavateks läbirääkimisteks Eesti seisukohad.

"See toimub lähikuude jooksul koostöös erinevate valdkondade eest vastutavate ministeeriumitega ning kaasates huvigruppe. Selle aasta viimases kvartalis algavad Euroopa Liidu Nõukogus (liikmesriikide valitsuste vahel - toim.) paketi läbirääkimised Nõukogu eesistujamaa Sloveenia juhtimisel. 2022. aasta alguses võtab Nõukogu eesistumise üle Prantsusmaa, kes püüab ilmselt paketi läbirääkimised Euroopa Nõukogus oma eesistumise ajal võimalusel lõpule viia," selgitas Ristkok.

Pärast riikide vahel saavutatud kokkulepet läheb pakett edasi arutamisele Euroopa Parlamenti.

Euroopa Komisjon esitas kolmapäeval ülimahuka kliimamuutuste pidurdamise kava, mis liikmesriikide heakskiitmise järel toob laialdased muutused keskkonnanõuetes ning majanduses ja igapäevaelus. Kiimapaketi algatused hõlmavad EL-i kliima-, energia-, maakasutus-, transpordi- ja maksupoliitikat ning nendega seatakse eesmärgiks vähendada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitmeid 2030. aastaks 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.

"Pakett on olulise tähtsusega selle poolest, et kliimaneutraalsuse saavutamist ei saa jätta saatuse hoolde. Paketiga kaasnevad ühiskonnale olulised hüved: energiatõhusamad kodud, mida on odav kütta ja jahutada; puhtam keskkond; keskkonnasõbralikum transport ning rohelisem ja tugevam energiasüsteem," kommenteeris algatust keskkonnaminister Tõnis Mölder.

"Eesti jaoks on oluline, et kliimapaketis arvestatakse iga liikmesriigi eripäraga, Eesti puhul näiteks põlevkivisektoriga," lisas minister.