"EJL on pikka aega teinud koostööd Euroopa Liidu ja kolmandate riikide, sealhulgas Moldova, Ukraina, Valgevene õigusinstitutsioonidega ning otsinud endale erialaliitude näol partnereid, kelledega teha koostööd avalikkuse õigusteadlikkuse tõstmiseks, õigusteenuste kättesaadavuse tagamiseks ja demokraatliku õigussüsteemi arendamiseks. Samal eesmärgil pöördus Valgevene Juristide Liit ( VJL) ka meie poole ja pakkus võimalust õigusalases valdkonnas koostööd teha," selgitas juristide liidu direktor Krista Paal ERR-ile.

Tema sõnul kaalus juristide liidu volikogu valgevenelaste taotlust ning leidis, et "demoraatiat ja õigusriiki saab areneda vaid siis, kui oma põhimõtteid levitada ja partnerriikide juristidele tutvustada demokraatlikke arengusuundi, õigusriigii võimalusi ja suundumisi".

Valgevene opositsiooni Eestis esindava MTÜ Valgevene Maja kõneisik Vitaliy Molchanov kommenteeris kahe riigi juristide liitude koostööalgatust viitega, et Valgevene Juristide Liit on tihedalt seotud praeguse režiimiga. "Liidu juht on diktaatori mees. Mitte keegi selle liidu liikmetest ei ole kaitsnud vabadusvõitlejaid politseis ega kohtus režiimi vastu. Selle liidu juht on andnud tõotuse kaitsta põhiseaduslikke õigusi, aga nagu te teate, Valgevenes ei peeta neist õigustest kinni," ütles Molchanov ERR-ile.

Ta lisas, et paljudelt juristidelt, kes on opositsiooniaktiviste kaitsnud, on juristi litsents ära võetud või on nad suisa vangi saadetud. Molchanovi sõnul on nad teinud sellekohase pöördumise ka riigikogule.

Valgevene Juristide Liidu juhataja Valeri Mitskevitš on Valgevene parlamendi alamkoja aseesimees, tema esimene asetäitja Jevgeni Kovalenko Valgevene presidendiadministratsiooni riigiõiguse osakonna ülem.

Küsimusele, kas EJL-is ei tekitanud küsimusi Valgevene praegust režiimi toetava ühinguga koostöö arendamine, vastas Paal: "Tekkis ikka ja seda arutati 1. juuni 2021 volikogu istungil põhjalikult. Volikogu leidis, et me ei saagi jääda vaatama, kuidas Valgevenes autokraatia süveneb, inimeste õigusi maha tambitakse ja meie saaksime oma teadmiste ja oskustega näidata vähemalt Valgevene noorjuristidele, millsed võimalused on demokraatliku riigi arenguks ja õigusriigi tagamiseks. EJL on kolmandates riikides tutvustanud Eestis rakendatavate IT-lahendusi õigussüsteemis."

"Kindlasti ei soovi EJL tunnustada või kiita heaks x riigi diskrimineerivaid või ebademokraatlikke valitsemismeetodeid või -võtteid. Tänaseks ei ole EJL ja VJL vahel sõlmitud ega toimivat ega ka planeeritavat koostööprojekti või koostöövõimalust," lisas Paal.

Mihkelson: oleksin selliste lepete sõlmimisel ettevaatlik

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond) ütles memorandumi sõlmimist kommenteerides, et oleks praegu "äärmiselt ettevaatlik" selliste koostööprojektidega. "Tuleb silmas pidada, millise riigi ühinguga see sõlmitakse - Valgevenes on kodanikuõigused rängalt maha surutud, riigis on üle 500 poliitvangi. Aga see organisatsioon (VJL) on seotud repressioone läbiviivate võimudega," tõdes Mihkelson.

"Kindlasti on küsimus ka selles, milliseid väärtusi me sellise sammuga edasi anname. [Oleks hea] kui selle memorandumiga oleks võimalik kaasa aidata poliitvangide vabastamisele või kodanikuõiguste edendamisele, aga kahtlen, et neil selline võimalus on," ütles Mihkelson.

Väliskomisjoni esimees rääkis ka sellest, et Valgevene praeguse olukorra tõttu on üldse keeruline leida koostööpartnereid, kelle kaudu Eesti saaks oma teadmisi ja ressursse valgevene rahvale pakkuda. "Välisministeerium peaks selles vallas olema tunduvalt aktiivsem, et leida võimalusi, kuidas suunata abi opositsioonijuhi Svjatlana Tsihhanovskaja ning teiste demokraatlike jõudude toetuseks, kes seda vajavad," ütles Mihkelson.

Välisministeerium hoidub hinnangust

Välisministeerium hoidus otseselt kahe riigi juristide liidu koostööalgatust kommenteerimast, kuid ministeeriumi pressiesindaja märkis, et selline koostöö peaks kaasa aitama demokraatiale.

"Välisministeerium näeb positiivsena koostööd, mis toimub erinevate riikide vahel kodanikuühiskonna tasandil, sh ka Eesti erinevate kodanikuühenduste koostööd Valgevene kodanikuühendustega, lähtudes eeldusest, et selline koostöö toetab Valgevene demokraatlikku arengut," ütles ministeeriumi pressiesindaja Aari Lemmik kolmapäeval ERR-ile.

"Välisministeerium erinevate riikide kodanike ja kodanikuühenduste vahelist suhtlust ei kontrolli ega järelevalvet selle üle ei tee. Lähtume sellest, et MTÜ-d ei tegele reeglina välispoliitikaga, mistõttu on eeldus, et oma tasandil ja pädevuses on nad läbi mõelnud, kellega ja mis eesmärgil nad koostööd teevad, ega pea seda riigiga kooskõlastama," lisas Lemmik.

Valgevene Juristide Liit kommeteeris teadet koostöömemorandumi sõlmimisest Eesti sõsarorganisatsiooniga, et nende üheks eesmärgiks on tõsta oma rahvusvahelist autoriteeti, suheldes teiste riikide juristide liitudega.

VJL on varem sõlminud sarnase kokkuleppe ka Venemaa, Hiina, Tadžikistani, Ukraina, Armeenia, Vietnami, Bulgaaria, Läti ja Leedu ühinguga, vahendas Valgevene ametlik uudisteagentuur BelTA.

Eelmisel nädalal kirjutas Postimees, kuidas Valgevene Tudengiassotsiatsiooni (BSA) ja kodanikuühendusi võimestava organisatsiooni Honest University koostatud musta nimekirja jõudis ka mitu Eesti kõrgkooli, millel on koostöölepped Lukašenko režiimile allutatud kõrgkoolidega.