Jakobile meeldivad programmeerimine ja füüsika. Koolis talle neid aineid veel ei õpetata, seega otsib ta endale netist ise huvipakkuvat sisu. Jakob on sotsiaalselt pisut kohmakas ega pruugi alati kõnekäände mõista. Jakobil on sinised silmad ja autism. Autism on neuroerilisus ja samamoodi kaasasündinud nagu poisi sinised silmadki.

Jakob on ka eakohaselt vaktsineeritud. Poisi vanemad ei kõhelnud teda vaktsineerimast, sest teadustöid, mis näitavad seose puudumist vaktsiinide ja autismi vahel, on hulgaliselt. Ja peres mäletatakse, kuidas Jakobi vaarema väikeõed surid difteeriasse ja meningiiti. Tänapäeva teadus on õnneks nii kaugele arenenud, et tänu vaktsiinidele ei pea lapsed enam ennetatavatesse haigustesse surema.

Tänu teaduse arengule ja teadlaste ennastsalgavale tööle on leitud kaitse ka selle sajandi seni suurima taudi tõrjeks. Enam ei pea inimesed surnuks lämbuma või tõsiste tervisekahjustustega riskima.

Õigusriigis on vaktsineerimine igaühe vabatahtlik valik. Küll aga kaasnevad vaktsiinist loobumise valikuga tagajärjed. Üheks tagajärjeks võib olla, et kui oled valinud end ja ümbritsevaid inimesi mitte kaitsta, ei saa sa töötada ametikohal, kus sind ümbritsevad kaitsetud inimesed - näiteks arsti või õpetajana.

Vastutustundlik inimene mõistab, et tema valikutest sõltub kaasinimeste elu ja tervis. Kes meist võtaks vastutuse sõbra vähihaige väikevenna või riskirühma kuuluva vanavanema nakatamise ja võimaliku surma eest?

Ebateadusliku valeinfo levitamine nende hulgas, kelle kriitiline mõtlemine on alles kujunemisjärgus, on äärmiselt kahetsusväärne ja taunitav. Taunitav peaks olema ka ebateaduslikke seisukohti levitavate isikute värbamine õpetajateks. Ükski neuroeriline laps ega tema vanem ei tohiks õpetajalt kuulda, nagu oleks tema erinevustes süüdi süst, mis teda nakkushaigustesse suremast kaitseb.

Vandenõuteooriad ja haridus

Austan inimeste erinevaid uskumusi. Küll aga ei tohiks erinevaist sotsiaalmeedia kõlakambreist pärinevad ebateaduslikud vandenõuteooriad olla laste kohustusliku koolihariduse osaks. Kui keegi soovib asutada teaduskriitiliste kristallitinistajate salaseltsi, peaks tal selleks olema täielik õigus. Kui see selts aga kooli imbuma ja seal libateadust levitama hakkab, peaks koolijuhtidel ja -pidajal jätkuma otsusekindlust lapsi ebateaduse eest kaitsta.

Ma olen kõigiti karjääripöörajate kooli õpetajaiks jõudmise poolt. Sageli on neil häid teadmisi ja vajalikku elukogemust, mida õpilastele jagada. Tuleb aga olla hoolikas, et lastele ei jõuaks geograafiat õpetama lamemaalane, keemiat alkeemik ja astronoomiat astroloog.

Mõistan, et ainet tundvaist õpetajaist võib kohati olla puudus, aga pedagoogide nappust ettekäändeks tuues ei tohiks koolijuht oma valikuvabadust kuritarvitada. Mõistan, et koolijuhtidel võib alati olla leegion lehma lellelapsi või pataljon padjaklubisõpru, keda kindel palk ja pikk puhkus ahvatlevad, aga laste õigus heale haridusele kaalub täiskasvanute omakasupüüdlikud soovid üles.

Ka kuuleka keskpärasuse kultiveerimine koolis, kus õpetaja roll peaks olema innustada lapsi uutest teadmistest huvituma, pole laste parimais huvides. Kuigi kõigil on õigus oma arvamusele, pole teadlaste teadustööl põhineva teadmise tasakaalustamiseks tingimata tarvis, et sõna saaks ka konspiratiivseid lollusi levitav külatola.

Koolielu tulevik

Müüdid õpetajate nappusest ja nende palkade väiksusest on visad kaduma. Tõsi, asjatundlikke spetsialiste kõikjale ei jagu ja ka palgad võiksid olla suuremad. Paraku elame hetkel reaalsuses, kus paljud õed, hooldajad, päästjad ja politseinikud teevad oma hindamatut eesliinitööd tagasihoidliku palga eest ning nendega võrreldes on õpetajad tegelikult võrdlemisi korralikult tasustatud.

Siiras soov laste arengut toetada ja armastus õpetatava aine vastu võiksid olla õpetajaameti valikul esmatähtsad. Kuri jõuab karja siis, kui õpetajate puudust ja palga väiksust kasutatakse ettekäändena asjatundmatute isikute palkamisel.

Iga kooli juhtkonnal lasub isiklik vastutus selle eest, et klassi ette jõuaksid erialaselt pädevad ja hoolivad õpetajad. Igal koolipidajal aga lasub vastutus selle eest, et kooli juhtkond oleks oma ülesannete kõrgusel. Laste seas libateaduse levitamine kahjustab laste usku täiskasvanute usaldusväärsusesse üldiselt.

Pooled Eesti koolides töötavaist õpetajaist on vanuses 50+. Õpetajatöös on kogemus hädavajalik ja Eesti hariduse praegused head tulemused on saadud heade õpetajate, toetavate vanemate ja haridust väärtustavate õpilaste koostöös.

Lähiaastail jõuab meil kätte aeg, mil väärikas eas pedagoogid lahkuvad koolist ja oleme paratamatult silmitsi vajadusega leida uusi asjatundlikke õpetajaid. Olukorras, kus kolmandik koolides töötavaist pedagoogidest on hetkel nõutava kutseta, oleks mõistlik leida lahendus, kuidas asjatundlikud ja õpetaja kutsumust südamega võtvad inimesed saaksid õpetajatena rakendust leida ilma et neid magistrikraadi puudumise tõttu koolist tõrjutaks.

See ei tähenda mitte uste avamist umbluuteadlastele, vaid nõuete leevendamist sobivate ainealaste teadmiste, õpetamiskogemuse ja õpetajatööks sobivate isiksuseomadustega õpetajatele.

Paarikümne aasta pärast sõltub Jakobist ja tema eakaaslastest kohaliku teaduse, hariduse, ettevõtluse, meditsiini ja paljude teiste alade edu. Kust peaksid tulema tulevikuprobleeme lahendada suutvad insenerid, teadlased ja arstid, kui me lastele teadusliku maailmavaate tutvustamise asemel koolis konspiratiivset ebateadust õpetame?

Õnneks käib Jakob väga heas koolis, kus koolijuhtidel on olnud oskust leida ja hoida asjatundlikke õpetajaid. Tahan, et otsustajad tunneksid isiklikku vastutust tuleviku haritlaskonna kujundamise eest. Igasuguse õigusega kaasneb kohustus vastutada nii oma tegevuse kui ka tegevusetuse eest.

Mõelgem hooliva kooliga seotud valikuile ja vabadustele ka sügisestel valimistel. Koolipidaja, koolijuhtide ja õpetajate valikuist sõltuvad meie laste haridus, heaolu ja tulevik.