Haridusminister Liina Kersna selgitas, et kui möödunud õppeaastal tähendas üks nakatunu kogu klassile kui lähikontaktsetele karantiini saatmist, siis sel õppeaastal nii enam ei tehta.

"Me oleme teinud valitsuses põhimõttelise otsuse, et enam haridusasutustes lähikontatsete lausalist kojusaatmist ei toimu. Me püüame lähikontaktseid ennetavalt kaks korda testida ja koju, distantsile jäävad need, kes saavad positiivse testitulemuse," selgitas Kersna Vikerraadio saates "Uudis+". "Varasematel aegadel oli nii, et kui klassis oli näiteks üks haigestunu, siis kogu klass läks lähikontaktsetena isolatsiooni – me püüame seda vältida. Tänane teaduslik teadmine, mida ka Eesti teadlased ütlevad, on, et koolide lausalisel sulgemisel on oluliselt negatiivsemad mõjud laste vaimsele tervisele, liikumisele ja õpitulemustele, kui see positiivne mõju, mida me viiruse takistamiseks koolide sulgemisega saame."

Ka möödunud õppeaastale vastu minnes oli valitsuse plaan koolid võimalikult kaua lahti hoida, ent siis näitasid mõned omavalitsusjuhid üles agarust ja saatsid koole omal algatusel juba ennetusmeetmena kaugõppele. Enam nii juhtuda ei tohiks, kinnitas Kersna, lisades, et selleks puudub nüüdsete teadmiste kohaselt ka teaduslik põhjendatus.

"Koolijuht ei saa üksi otsustada, et kool läheb distantsile. See peab olema ministeeriumi ja terviseametiga läbi räägitud. Tänase teadusliku teadmise põhjal ei ole selleks ka põhjust. Seda kinnitab väga ilmekalt ka tõik, et kui me olime sunnitud ühel hetkel kõik koolid distantsõppele suunama, siis pea 40 protsenti kõigist kolletest olid haridusasutuste kolded. Kui koolid olid distantsil, siis samal ajal käis õpetajate vaktsineerimine. Kui me ühel hetkel saime teha koolid enne kooliaasta lõppu lahti, siis tegelikult püsis haridusasutuste koldemaht täpselt samasugune, nagu sel ajal, kui koolid olid kinni. Aga mäletatavasti olid lasteaiad siiski lahti, nii et viis protsenti kõigist kolletest olid haridusasutustes ja pärast seda, kui me tegime koolid lahti, oli jätkuvalt viis protsenti kolletest haridusasutustes, nii et ei tekkinud sellist nakatumiste hüpet, mida me kartsime," ütles Kersna.

Kersna tunnistas, et ka tema, kõrvu ekspertidega, pelgas koolide avamisel nakatumisjuhtumite kasvu, ent seda ei tulnud.

"Põhjuseks võimegi lugeda seda, et tolleks hetkeks oli üle 60 protsendi töötajatest koolides vaktsineeritud. Täna on need numbrid hoopis suuremad, täna on ikkagi pea pooled 16-17-aastastest vaktsineeritud, kolmandik 12-15-aastaste on vaktsineeritud, aga need protsendid kindlasti tõusevad veel," toonitas Kersna.

Koolilaste osakaal vaktsineeritutest kasvabki praegu kõigist vanusegruppidest kõige kiiremini.

Õpilaste sujuvamaks vaktsineerimiseks pakuvad paljud koolid juba enne õppeaasta algust võimalust oma ruumides end kaitsepookimas käia ning õppeaasta alates jätkub see töö kooliõdede abil.

Mida aga teha õpilastega, kes tahaksid end vaktsineerida, kuid vanemad ei luba?

"Võlaõigusseaduse järgi on lastel õigus saada tervishoiuteenust, kui tervishoiuteenuse osutaja leiab, et laps on piisavalt otsustamisküps ja saab aru erinevatest riskidest. Koolis vaktisneerides peame me siiski küsima lapsevanema informeeritud nõusolekut ja seda me kindlasti ka teeme. Kui on selline juhus, et laps ise ütleb näiteks kooliõele, et ta tahab end vaktsineerida, kuigi vanemad on vastu, siis soovitus on, et laps võib pöörduda perearsti poole edasiseks konsultatsiooniks," soovitas Kersna.

Nakatumiste korral vaktsineeritud õpilasi lähikontaktsetena ei arvestata ehk neile ei laiene kohustus teha koroonatesti. Ent teadusnõukogu otsusega ka alla 12-aastaseid lähikontaktsetena ei testita ega saadeta eneseisolatsiooni. Testimiskohustus tekib alla 12-aastastel üksnes haigussümptomite avaldumisel.

"Vaatame, kuidas delta tüvi siin areneb, millised on üldised arengud, võib-olla peame seda otsust muutma, aga tänase teadusliku teadmise järgi ei ole põhjust alla 12-aastasi lähikontaktseid korduvalt testida. Vaid sümptomitega peavad nad jääma koju ja minema testima," selgitas Kersna.

Nüüdseks on õpetajaskonnast keskmiselt 72 protsenti vaktsineeritud, ehkki piirkonniti on näitajad üsna erinevad. Madalaim on vaktsineerituse tase Ida-Virumaal (60 protsenti), aga madal on see ka Valga- ja Võrumaal.

Õpetajatel, kes pole vaktsineeritud või värskelt haiguse läbi põdenud, tekib kohustus teha kord nädalas kiirtest. Testimist rahastab riik. Õpilastele kiirtestimise kohustus ei laiene, küll aga huvihariduses töötajatele.

Kersna nentis, et delta tüvi tekitab siiski ebakindlust, mistõttu peab valitsus olema valmis ootamatusteks, mis võib tähendada vajadust otsuseid ringi vaadata. Ent ka sel juhul ei hakata koole üle Eesti sulgema, vaid sellele lähenetakse piirkondade ja koolide kaupa, nagu soovitavad ka rahvusvahelised organisatsioonid.

"Soovitus on teha otsuseid koolide puhul piirkondade kaupa, arvestades piirkonna ja kooli vaktisneerituse taset. Täna meil ei ole veel sellist maatriksit, kuhu oleks sisse arvestatud vaktsineeritute osakaal," tunnistas Kersna. "Sellele andis ka valitsus oma heakskiidu, et võimalikult kaua hoida otsustustaset piirkonnas."

Ta lisas, et ka näiteks Suurbritannia on otsustanud, et koole enam kinni ei panda ning lähikontaktseid kaugõppele ei saadeta.