Aa mõisa kogunes biotoodete tehase rajamise plaane kuulama umbes 30 inimest. Enamik neist olid Lüganuse valla elanikud, kes erilist vastuseisu tehasele ei avaldanud.

"Ma arvan, et igasugune selline areng on positiivne ja parem, kui ta tuleb meile kui kuskile mujale riiki. Ressursid jäävad Eestisse ja Eesti metsameestel on lihtsam raha teenida kui vedada seda materjali Soome," rääkis Aa küla elanik Kalle Kekki "Aktuaalsele kaamerale".

Häälekamad on naabervaldade elanikud, kes on varemgi tööstuse pealetungi eest põgenenud.

"Kõik me hingame seda õhku sisse. Me ei tea enam, kuhu pöörduda, sest ühest kohast kolisime ära, nüüd peame hakkama kolmandat kohta siis otsima või? Aga kus on see kolmas koht? Läheme sinna, tuleb jälle mingi kaevandus järgi," kommenteeris Saka küla elanik Ene Rae.

VKG tahab tehase rajada oma õlitootmise vahetusse lähedusse ja inimestest nii kaugele kui võimalik.

"See on lähimatest elumajadest kaks ja pool kuni kolm kilomeetrit. Kui me tahame tootmist viia kuhugi, kus ei ela ühtegi inimest, siis sellist kohta, ma arvan, Eestimaal polegi olemas. Ilma inimesteta on rabad ja looduskaitsealad, aga sinna tootmist teha ei tohi," rääkis VKG juht Ahti Asmann.

VKG on valmis Lüganuse vallale tehase eest isegi maksma, kuid vallal on ka kaalukamaid argumente.

"125 000 eurot on Lüganuse valla eelarves ikkagi päris pisku. Keemiatehased tegelikult ju hakkavad uksi sulgema. Lüganuse inimesi näiteks töötab VKG-s praegu 40 inimest, siis mul oleks hea meel, kui vähemalt need 40 inimest saaksid seal tööd. See peaks olema vallale kasulik, kui keskkonnamõjude hindamine ütleb, et see tehas on okei," rääkis vallavanem Andrea Eiche.

Kas tehas ka tegelikult tuleb ja millist mõju see elanikele avaldab, selgub eriplaneerigu käigus, mille Lüganuse vald võib algatada juba augusti lõpus toimuval volikogu istungil.