Valitsus püüab jaotusvõrgu reformiga suurendada konkurentsi elektriturul

Ühe suurima muudatusena peaks seaduseelnõu suurendama konkurentsi elektriautode laadimisvõrkude vahel.
Ühe suurima muudatusena peaks seaduseelnõu suurendama konkurentsi elektriautode laadimisvõrkude vahel. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Valitsus kiitis neljapäeval heaks seadusemuudatuste ettepanekud, mis peaks jõustumisel sundima elektrijaotusvõrgu ettevõtteid avama elektrituru suuremale konkurentsile, avardama hajatootmise võimalusi ning lubama elektrisõidukite laadimistaristu ja salvestusüksuste turupõhist konkurentsi.

"Eelkõige on see suunatud sellele, et meie elektriturg oleks võimalikult läbipaistev ning kõikidel turuosalistel oleksid võimalikult võrdsed võimalused turul osaleda ja oma tegevusi teha," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas neljapäeval pärast valitsuse istungit peetud pressikonverentsil.

"Kui me räägime konkreetsetest asjadest, mida see muudatus kaasa toob, siis kõigepealt on siin paremad võimalused hajaasustusega aladel elektritootmisega ise tegeleda, /---/ võrkude paindlikkuse suurendamine, et võrguettevõtjad hangiksid rohkem teenuseid võimalikult paljudelt, suurelt ringilt teenusepakkujatelt, mitte ainult ettevõtte sidusettevõtetelt. On ka piirangud võrguettevõtjatele, mis on seotud laadimispunktide või energiatootmiskohtadega," loetles Aas.

"Me teame, et võrguettevõtjal on alati teatud eelis teiste turuosaliste ees. Selle muudatusega seatakse võrguettevõtjatele piirangud, lihtsamalt öeldes, võrguettevõtja ei tohi ise pakkuda teenuseid näiteks laadimispunkti näol turul," selgitas minister.

Võrguettevõte ei tohi omada laadimispunkte

Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisest ajendatud elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõuga muudetakse võrdse konkurentsi tagamiseks mõningaid jaotusvõrguettevõtjate turul tegutsemise tingimusi, ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) pressiesindaja Kadri Laube.

Esimese suurema muudatusena tõi ta välja selle, et seaduse heakskiitmisel riigikogus keelatakse jaotusvõrguettevõtjatel elektrisõidukite laadimispunktide ja salvestusüksuste omamine, arendamine ja haldamine.

"See on oluline, et soodustada laadimistaristu ja salvestusüksuste turupõhist konkurentsi. Keeld tuleneb asjaolust, et jaotusvõrguettevõtjatel on tulenevalt oma positsioonist ligipääs võrgu arengut puudutavale informatsioonile, mis võib osutuda vabaturuteenustega tegeledes äriliselt kasulikuks," selgitas Laube. Tema sõnul on oluline tagada, et teiste ees sellist eelist omav ettevõte ei konkureeriks laadimistaristu, salvestusteenuste või paindlikkusmehhanismide turul vabaturuettevõtjatega ega tekitaks ühele või mitmele turuosalisele eeliseid teiste ees.

Võrguettevõte peab kõiki pakkujaid võrdselt kohtlema

Teise suurema muudatusena tõi MKM-i pressiesindaja välja nõude, et jaotusvõrguettevõtjad ei tohi edaspidi võrgu parendamiseks teenuseid hankides eelistada enam oma sidusettevõtteid.

Selline nõue peaks eelkõige puudutama Eesti Energia kontserni kuuluvat ettevõtet Elektrilevi, mis on Eesti suurim võrguettevõte rohkem kui 533 000 elektrivõrguteenuse kliendiga.

"Võrguettevõtjad peavad kulutõhusalt oma võrkudesse lõimima uue elektritootmise ja -salvestamise tehnoloogia, eelkõige taastuvatest energiaallikatest elektrienergiat tootvad üksused ja elektrisõidukitest tulenevad tarbimiskoormused," selgitas MKM-i pressiesindaja. "Võrguettevõtjad koostavad võrkude arengukavad selliselt, et toetada taastuvatest energiaallikatest elektrienergiat tootvate üksuste lõimimist võrku, hõlbustada energiasalvestusüksuste arendamist ja transpordisektori elektrifitseerimist, ning esitama võrgukasutajatele asjakohast teavet võrgu kavandatavate laienduste või ajakohastamiste kohta. Tarbijatel on suur tähtsus paindlikkuse saavutamisel, mis on vajalik elektrivõrgu kohandamiseks taastuvelektri pidevalt muutuvale tootmisele ja hajatootmisele. Võrgu haldamise ja taastuvelektri tootmise tehnoloogiline areng avab tarbijate jaoks palju uusi võimalusi."

Elektrilevi äraviimist Eesti Energia alt pole kavas

Kolmandaks tähendavad seadusemuudatused jaotusvõrguettevõtja sõltumatuse suurendamist elektritootjast, salvestusüksuste ja laadimistaristu omanikest.

"Tulevikus peab olema võrguettevõtte juhtimine lahti seotud elektritootjast. Siin näeme ette seda, et riigiettevõtete puhul teeb nõukogu koosseisu kohta ettepanekuid nimetamiskomitee," ütles minister Aas.

"Jaotusvõrguettevõtjal, kelle võrguga on ühendatud vähemalt 100 000 tarbijat, ei või juhatuse või nõukogu liige või muu igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutav isik olla samasse kontserni kuuluvas elektriettevõttes juhtival positsioonil, sh nõukogus või juhatuses," selgitas Laube. "Nõukogu liikmete osas teeb edaspidi ettepaneku riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee, kes peab tagama, et ettepanek ei läheks eelmainitud nõudega vastuollu," lisas ta.

Nii ministeeriumi esindaja kui ka Eesti Energia ja Elektrilevi kinnitasid, et muudatus ei tähenda Elektrilevi eraldamist Eesti Energiast.

"Ei, valitsuses heaks kiidetud seaduseelnõu ei näe ette Elektrilevi eraldamist Eesti Energia alt," ütles Laube.

"Meil ei ole infot, et keegi plaaniks Elektrilevi Eesti Energiast eraldada," märkis ka Eesti Energia pressiesindaja Reimo Raja.

"Omandilist kuuluvust saab kommenteerida üksnes omanik ise, aga meie teada valitsuse otsus kuidagi praegust olukorda ei muuda," ütles Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm ERR-ile.

Laube selgituste kohaselt puudutavad vabaturuteenustega seonduvad muudatused kõiki elektri jaotusvõrguettevõtjaid, keda on Eestis üle 30.

Viimasena väljatoodud muudatus puudutab ettevõtteid, mille võrku on ühendatud vähemalt 100 000 tarbijat ning Eestis on sellise suurusega praegu vaid Elektrilevi.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: