"Kas nüüd või mitte kunagi," ütles ajalehele hukkunute lähedasi koondava MTÜ Memento Mare esimees Raivo Hellerma ja lisas, et nad ei otsi süüdlasi või ei ürita leida kinnitust valmisteooriale, vaid loodavad, et tegemist on unikaalse võimalusega vähemalt osale küsimustele leida vastuseid.

Ekspeditsiooni ja uurimistööd rahastavad eri osalised nii Rootsist kui ka Eestist. Suurim finantseerija on Margus Kurmi sõnul Postimees Grupp. 

Postimees Grupi ja Duo Media esindaja Jüri Pihel ütles, et kahenädalane ekspeditsioon Estonia vraki juurde pole Postimehe jaoks äriprojekt.

"See on üheselt omaste esindusorganisatsioonide, Margus Kurmi ja teadlaste projekt," ütles Pihel.

Piheli sõnul pole eesmärk projektiga suurt raha teenida, vaid ekspeditsiooni kajastada ja pakkuda üheselt arusaadavat ja läbipaistvat mudelit selle rahastamiseks. "Iga meediaorganisatsioon maailmas, kes meie toodetud materjale omandab, maksab teatud raha ja see läheb ekspeditsiooni finantseerimiseks," ütles Pihel.

Projektile paneb õla alla ka Estonia tragöödias hukkunute lähedasi koondav esindusorganisatsioon Rootsis SEA. Rootsi omaste organisatsiooni üks suurim annetaja on investeerimisettevõte – varem laevandusvaldkonnas tegutsenud – M.G.A Holding AB, mille juht on Mats Arnhög. 

Rootsis Estonia tragöödias hukkunuid koondava organisatsiooni SEA juht Lennart Berglund ütles Postimehele, et temal on tunne justkui oleks kõik varasemad uuringud tehtud selleks, et päris hukkumispõhjust varjata. "See [Kurmi initsieeritud uuring] on väga oluline meie jaoks, et leida päris põhjus, miks Estonia hukkus," ütles ta.

Margus Kurm ütles, et mõte iseseisvast uuringust on tema meeles mõlkunud pikalt.

"Aga nüüd suvel õnnestus leida sobiv meeskond ja rahastaja," ütles Kurm. 

Küsimusele, miks taolist ohutusjuurdluskeskuse juhitavaga paralleelset uurimust tarvis on, vastas Kurm, et Estonia hukuga seotud vastuseta küsimusi on väga palju.

"Kui ma ausalt räägin, siis loomulikult ma ei usalda neid [ohutusjuurdluskeskust]. Aga võib-olla ongi tublid inimesed ja teevad õiget asja," ütles Kurm, märkides, et ei soovi täpsustada, mis tema usaldust on aja jooksul kahandanud. 

"Allveerobotid, sonarid, magnetomeeter ja nii edasi," loetles Kurm tehnilisi võimalusi, mida Saksamaa ettevõttelt RS Offshore renditav uurimislaev RS Sentinel pakub. Lisaks sellele on palgatud veel ka teine allveerobotite meeskond, kellel on fotogrammeetrilise skannimise võimekus. "Selle abil on plaanis teha 3D-mudel kõigist laevakere vigastustest," ütles Kurm, kelle sõnul lähevad allveetöid tegema veel ka neli vabakutselist tuukrit koos toetusmeeskonnaga. Nii peaks tema sõnul saama väga hea ülevaate Estonia vrakist ja selle ümbrusest.

Kogutud andmeid hakkab varasema informatsiooni kontekstis analüüsima Kurmi meeskonda kutsutud Poola päritolu, kuid Singapuris resideeruv teaduslik ekspert Andrzej Jasionowski.

Mereõnnetuste ekspertiiside tegemisele spetsialiseeruva ettevõtte SophusQuorum juht Jasionowski on Estonia teemadega kokku puutunud varemgi. Ta kuulus 2005. aastal Rootsi valitsuse palgatud konsortsiumisse ja tegi Estonia huku kohta erinevaid uuringuid. Töö põhijäreldus oli, et kõige tõenäolisemalt hukkus parvlaev vöörivisiiri purunemise tõttu ehk toetasid ametlikku versiooni toimunust.

"Põhirõhk on allveerobotitel, aga kohtades, kuhu robotid ei näe, kasutame tuukreid," selgitas Kurm. 

Eesmärk ja projekt on ambitsioonikas ning see kajastub ka selle eelarves.

"Hetkel oleme arvestanud kogu projekti maksumuseks umbes 800 000 eurot, millest 500 000 kuni 600 000 kulub sukeldumisele," ütles Kurm, kelle sõnul sõltub uurimisprojekti lõplik maksumus sellest, kui pikaks kujuneb sukeldumisekspeditsioon.