"Taliban tahab rahvusvahelist legitiimsust. Mis tahes legitiimsus, mis tahes toetus tuleb välja teenida," ütles Blinken pärast 20 riigi välisministrite kohtumist Afganistani tuleviku teemal.

Blinken kõneles ajakirjanikega USA õhuväebaasis Saksamaal Ramsteinis pärast seda, kui ta juhtis 20-riigilist ministrite kohtumist Afganistani küsimuses. 

Ajutine valitsus, kuhu ei kuulu ükski grupp peale talibide endi, "ei anna signaali suuremaks rahvusvaheliseks koostööks ja stabiilsuseks riigis", ütles Saksa välisminister Heiko Maas.

"Me loodame, et kui valitsuse koostamist, mis pole veel valmis, jätkatakse, siis vajaminevad signaalid antakse," lisas ta.

Maasi hinnangul olid kolmapäevased kõnelused Talibani puudutava rahvusvahelise koordinatsiooni alguspunktiks. Kõnelustel osales ka Talibani ajalooline toetaja Pakistan, kirjutas AFP. 

Euroopa Liit kritiseeris Talibani valitsust teatades, et hoolimata varasematest lubadustest pole sellesse kaasatud eri osapooli. Uus ajutine valitsus koosneb vaid Talibani juhtfiguuridest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ei ühtegi naist uues valitsuses, ehkki päris alguses seda lubati, ei ühtegi eelmise valitsuse ministrit, ehkki kõnelused sel teemal justkui käisid, ei mingit Afganistani rikkalikku etnilist esindatust. Küll aga on kabinetis, kaks meest kellest üks, valitsuse juht, Mohammad Hassan Akhund, on ÜRO mustas nimekirjas ja teine, Sirajuddin Haqqani, USA tagaotsitav.

Kabuli taksojuht Mustafa ütles, et tema jaoks on kõige tähtsam rahu ja töö. "Töötan autojuhina Darul Amani piirkonnas. Pärast Talibani võimuletulekut Afganistanis on mõned meist kaotanud töö ja firmad. Meil e​​i ole oma valitsusele mingeid konkreetseid nõudmisi, sest me oleme kõigi valitsuste poolt. Oleme praeguse valitsuse poolt nii nagu olime ka nagu eelmise valitsuse poolt. Ainus, mida me soovime, on rahu ja hea sissetulekuga töökohad," ütles Mustafa.

Riigi eri paikades avaldatakse aga ka protesti. Üks naissoost meeleavaldaja Kabulis Masoma Rasooll ütles, et nad tulid kaitsma oma õigusi. "Sellesse suhtuti halvasti. Nad vahistasid isegi hulga ajakirjanikke, kellest kaks olid välismaalased
ja kaks kohalikud ja nad vahistasid ka hulga koolilapsi," sõnas Rasooll.

Samal ajal Hiina ja Pakistan aega ei raiska, otsides Talibaniga dialoogi. "Me näeme, et iga uus Kabuli valitsus soovib teha koostööd oma naabritega, rahvusvahelise üldsusega, eriti aga Pakistani ja Hiinaga, seda majanduslikel ja arengulistel põhjustel," ütles Pakistani suursaadik Hiinas Moin ul Haque.

Kas USA presidenti ei tee asjade selline käik murelikuks, uuriti üleujutuspiirkondadest Valgesse Majja naasnud Joe Bidenilt.

"Hiinale on Taliban tõeliseks probleemiks, nii et nad üritavad Talibaniga mingisugustki kokkulepet välja töötada. Olen selles kindel. Nagu ka Pakistan, nagu ka Venemaa, nagu ka Iraan. Nad kõik üritavad välja mõelda, mida teha. Seega on huvitav näha, mis saama hakkab," lausus Joe Biden.

USA on teatanud, et Talibani valitsus teeb neile sellisena, nagu ta täna on, muret, kuid eelkõige oodatakse ära, kuidas nad käituvad. 

Talibani eest pagenud Afganistani president Asraf Ghani vabandas Twitteri vahendusel oma rahva ees, andes teada, et riigist lahkumine oli tema elu raskeim otsus, kuid ta tegi seda, et hoida ära verevalamine.

Ühtlasi teatas Ghani, et ei võtnud lahkudes kaasa rahva raha, nagu väidetakse ja et endiselt on ta veendunud, et pole paremat Afganistanile, kui demokraatlik elukorraldus.