Pilootprojekti eesmärk on suhelda pea 20 000 vaktsineerimata eaka idavirulasega, sellepärast ei saa haigekassa hinnangul ettevõtmise edukust 1600 telefonikõne põhjal veel hinnata.

"Meie kogemus näitab praegu seda, et inimesed vajavad personaalset lähenemist ja nende kõnede tulemusel viis protsenti patsientidest on teinud vaktsineerimise otsuse ja suunatud vaktsineerima sinna, kus talle kõige paremini sobib," ütles haigekassa esmatasandi osakonna juhataja Külli Friedemann "Aktuaalsele kaamerale".

Ida-Viru eakatega suheldes selgus, et osa inimestest ei tea, et vaktsineerimine on tasuta ning arvestatav hulk vanureid kardavad vaktsineerimisega kaasnevaid tüsistusi.

"200 inimest on need, kes vajavad täiendavat konsulteerimist seoses oma kaasuvate haigustega. Need on täitsa reaalsed hirmud ja neid tulebki selgitada, et mida siis see kaasa toob. Nemad suunatakse täiendavalt veel perearsti juurde informatsiooni saamiseks," ütles Friedemann.

Narva suurim vaktsineerija on Narva haigla, mis oma vaktsineerimiskeskustes ja vaktsiinibussis teeb keskmiselt 250 süsti päevas ja see arv pole viimase nädalaga kasvanud. Eakate aktiivsust oodatakse külmade ilmade saabumisega.

"Suurt hulka soovijaid just eakate hulgast me ei näe. Võib-olla avaldab mõju suvilahooaeg, nad tegelevad veel oma peenardega ning neil pole vaktsineerimiseks aega. Loodame, et lähimal ajal ikkagi vaktsiinisoovijate hulk kasvab," rääkis Narva haigla infektsioonikontrolli vastutav õde Anastassia Gorškova.

Kui Eestis on keskmiselt vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud üle 70 protsendi 60+ vanuserühma inimestest, siis Ida-Virumaal veidi üle poole.