Veskimäe sõnul on poliitilise valiku küsimus, kas elektrijaam asub Eestis, Lätis või Soomes. "Täna on Euroopa siseturg, ühtne võrk, ühtne turg. Sellest lähtuvalt me oleme oma varustuskindlust üles ehitanud. Kindlasti usalduse küsimus, mis on saanud kannatada viimases kriisis, sunnib tõsiselt vaatama otsa, kas me ikka saame oma naabreid igas olukorras usaldada ja ma seda tunnistan," sõnas Veskimägi.

"Sellest tulenevalt me oleme teinud selge plaani, me ei lase Eestis tekkida olukorda, kus on vähem kui 1000 megavatti juhitavaid võimsusi, varustuskindluse standard on kehtestatud," ütles Veskimägi.

"Me oleme täna koos ministeeriumiga valmistamas ette strateegilise reservi kontseptsiooni, me võtame sinna riigiabi loa, et kui peaks tekkima olukord, et Eestis kukub juhitava võimsuse tase alla 1000 megavati, siis ilmselgelt me reageerime, aga me ei saa seda teha kergekäeliselt. See on majanduse konkurentsivõime küsimus, meil ei ole seda raha kuskilt võtta, et hoida seda tootmisvõimsust üleval, kui panna käsi tarbija tasku, majandus peab selle kinni maksma ja seepärast me ei tee seda kergekäeliselt," ütles Veskimägi.

Veskimäe sõnul on praegu Eestis piisalvalt võimsust. "Viimane nädal näitas, et kui hind on nii kõrge, 90 protsenti tarbimist kaeti Eesti kohaliku tootmisega. Võimsust on küll, küsimus on hinnas," sõnas ta.

Alexela kaasomanik Marti Hääle sõnul on kriis energiajulgeoleku teema paika pannud. "Mul on hea meel, et me enam ei vaidle selle üle, kas energiajulgeoleku koha pealt on vahet, kas jõujaam on Soomes või Portugalis või Eestis. Kriis on vähemalt ühe teema selgelt laualt maha võtnud," sõnas ta.

"See on energiajulgeoleku mõõde, mitte varustuskindluse mõõde," märkis Hääl. Tema sõnul tähendab välismaal toodetud elekter aga, et tulu mõne teise riigi SKP-sse. "Minu arvates on see iseseisva riigi toimetuleku küsimus, seda raha ära anda naabritele on minu meelest rumalus," ütles ta.

Majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Jaanus Uiga sõnul on loomulik, et riik tahaks tootmist Eestisse. "Teistpidi peab ka ühiskond ise tahtma neid elektrijaamu. On erinevaid põhjuseid, miks tuuleparke ei ole tulnud, aga üks neist on ka kohalike vastuseis. Võib-olla senini on tundunud ka ühiskonnale, et kusagilt mujalt on parem importida, las need elektrijaamad tulevad Soome".