Lutsar ei mõista äsjase koroonapöördumise eesmärki
Valitsuse teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles, et nõukoda soovitab valitsusel jätkata praeguste koroonameetmetega, kutsus kaasama vaktsineerimise edendamisse ka sotsiaalteadlasi ning tunnistas, et ei mõista kolmapäeval tehtud koroonateemalise avaliku pöördumise eesmärki.
"Me soovitasime valitsusele säilitada praegust olukorda, nii nagu praegu on. Mingeid lisameetmeid me ei soovitanud – ei juurde panna ega ka ära võtta. Kuigi meil on ju neid meetmeid nii vähe, et ega sealt polegi midagi ära võtta," ütles Lutsar.
Lutsar: mis on pöördumise mõte?
Lutsar rääkis ka, et ei saa aru kolmapäeval avaldatud mõnekümne ettevõtja, kultuuritegelase, juristi ja arsti koroonateemalise ühispöördumise mõttest ning lisas, et temale sellega ühinemist ei pakutud.
"Ma ei saanud aru, mida need pöördujad tahavad? Millele nad viitavad?" küsis ta. "Seal nõutakse piirangute kaotamist. Ma ei saa väga hästi aru, et mis need piirangud on, mida me kaotama peaks?" küsis Lutsar.
Küsimusele, mis juhtuks Eestis, kui ka meil kaotataks maskikandmise kohustus nagu Taanis, tõdes Lutsar, et meie ühiskonnad on erinevad, kuid tema pooldab soovituslikku maskikandmist.
"Mina isiklikult olen muidugi soovituslike, mitte niivõrd kohustuslike asjade pooldaja, aga minu oponendid ütlevad, et kui ei ole kohustuslik, siis keegi ei kanna," rääkis ta. "Tegelikult ma arvan, et teatud kohtades, siseruumides, mis on halvasti ventileeritud või kus on palju rahvast koos, oleks maskid kindlasti näidustatud," rääkis ta.
"Ja kui inimesed oleksid võimelised need otsused ise tegema, siis soovituslikud maskid oleks kindlasti ühiskonnas paremini aktsepteeritavad ja hoiaksid ära ka ütleme niisuguseid juhtumeid, mida me nägime ühes Rakvere kaupluses," ütles ta.
Samas soovitatakse pöördumises kasutada ka kodust koroonaviiruse ravi, lisas ta. "Ma olen väga selle poolt, sest see on niisugune haigus, kus varane viirusvastane ravi annaks kindlasti efekti, aga mulle kahjuks ei ole ette juhtunud ühtegi ravimit, mis oleks turul ja mis oleks efektiivne selle viiruse vastu," tõdes Lutsar.
Tema sõnul on ravimifirmad olnud väga head vaktsiinide tootmisel, aga viirusvastaste ravimite tootmine on jäänud tagaplaanile. "Ma väga loodan, et kui järgmine niisugune olukord tuleb, siis on meil juba see arsenal valmis," lisas ta.
Lutsar jääb laste vaktsineerimise suhtes äraootavaks
Küsimusele alla-12-aastaste laste vaktsineerimise kohta COVID-19 vastu, mida puudutasid ka kolmapäevase pöördumisega ühinenud ning mille valmidusest teatas äsja ka ravimifirma BioNTech, vastas Lutsar, et esialgu on selle kohta siiski liiga vähe infot.
"Esiteks ma tahaks näha BioNTechi andmete analüüsi mitte pressiteatena, kus on väga vähe andmeid, kus mõned asjad on väga huvitavad ja hoopis teistmoodi, kui me oleme varem näinud," rääkis teadusnõukoja juht.
"Teiseks me peame kokku leppima, missugust probleemi me lahendame, kui me hakkame lapsi vaktsineerima," lisas ta.
Lutsari sõnul lastehaiguste eksperdid ei ütle, et koroonaviirus oleks lastele raske haigus. "Jah, mõned üksikud juhtumid on, näiteks multisüsteemne põletik, aga see on siiski väga harv haigus," tõdes ta.
"Ennekõike ma tahaks näha, et see vaktsiin on lastele ohutu ja neid andmeid praegu Pfizeril ei ole. Nii et ma arvan, et praegu võib põhimõttelisi diskussioone alustada. Aga neid diskussioone, kuidas, millega ja milleks, saab ilmselt teha siis, kui me oleme natukene rohkem andmeid näinud," ütles Lutsar.
"Ennekõike aga tuleb kokku leppida, missugust probleemi lahendama läheme ja siis saab edasi otsustada, et kellele, kuidas, millega," resümeeris ta.
Ootaks sotsiaalteadlaste panust
Lutsar kommenteeris ka seda, et kolmapäevases pöördumises soovitakse ettevõtjate, majandusteadlaste, õigusspetsialistide ja sotsiaalteadlaste kaasamist teadusnõukoja töösse.
"Ma olen seda korduvalt öelnud, et see oleks hoopis teine teadusnõukoda. Aga kindlasti on Eestile hädasti vaja ülaltoodud spetsialistidest nõukoda – kas siis ühte või mitut, kes vastavaid probleeme arutaks," rääkis ta. "Meie selles teadusnõukojas lähtume ennekõike viirusest, meditsiini olukorrast, epidemioloogiast ja teeme vastavalt sellele valitsusele ettepanekuid. Valitsus tõenäoliselt võtab ka teisi faktoreid arvesse," lisas Lutsar.
Teadusnõukoja juht nõustus sellega, et vaktsineerimise edendamiseks ei piisa arstidest ja viroloogidest, vaid vaja oleks ka ühiskonnaga tegelevate spetsialistide panust.
"Ei mina ega ükski teine teadusnõukoja liige ole kommunikatsioonispetsialist. Me tunneme oma eriala, aga kõik teadusnõukoja liikmed teavad ka, kus on nende piirid. Mina ootan juba 18 kuud, et need ühiskonnas olevad inimesed, kes tunnevad ühiskonna toimimist, õiguse-asja, majandust, ka sõna võtaks, et mida sellel teemal teha. Kritiseerida oskab igaüks, aga mida teha, et see asi paremaks läheks?" küsis ta.
Hiiumaa otsus on valitsuse taga
Küsimusele, mida teha koroonapiirangutega Hiiumaal, mille võimalikust tühistamisest rääkis peaminister Kaja Kallas juba 13. septembril, vastas Lutsar, et siin on otsus valitsuse taga.
"Seda ilmselt peab valitsuse käest küsima. Teadusnõukoda leidis, et kui Hiiumaa on saavutanud 70 protsendi elanikkonna täisvaktsineerituse, mida neil eelmisel nädalal veel ei olnud, aga nad ei ole sellest väga kaugel, siis teadusnõukoda leidis, et võiks kõik piirangud ära kaduda. Aga eks loomulikult on ka kohaliku omavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga kokkulepe. Meie anname ainult soovitusi," rääkis Lutsar.
Toimetaja: Mait Ots