Lihtsa regulatsiooni tõttu oli Eestis kõrgehetkel registreeritud üle 4000 krüptoettevõtte. Poolteist aastat tagasi tõsteti Eesti kürptovaluutaga kauplevate ettevõtete omakapitali nõuet 2500 eurolt 12 000 euroni.

Krüptoettevõete arv on seetõttu tänaseks vähenenud 400 ettevõttele. Ometi ka nüüd liigub läbi Eesti suures mahus kahtlase päritoluga krüptoraha.

"Sealsed mahud on väga oluliselt kasvanud, täna need ulatuvad paarikümne miljardi euro juurde, kui virtuaalvääringud teisendada eurodeks. Kliente on seal ligi viis miljonit, mis on väga suur klientide arv ja väga suur riskide hulk, millega me peaksime tegelema ja seal peaks olema olemas kontrollsüsteemid," ütles rahapesu andmebüroo juht Matis Mäeker "Aktuaalsele kaamerale".

Turu korrastamiseks on vaja ühtset regulatsiooni tegevuslubade andmisel, kõige radikaalsem oleks tühistada kõik tegevusload ja terad sõkaldest eraldades ettevõtted uuesti litsentseerida, ütles Mäeker. 

Rahandusministeeriumist on saadetud kooskõlastusele uus valdkonda reguleeriv seadus, mis küll nii radikaalset sammu ette ei näe, kuid karmistab krüptovaluutaga kauplemist oluliselt. Nii peab krüptoettevõttel olema asutamisel juba 350 000 eurot omakapitali ja rahapesu andmebürool peab olema võimalik kõiki tehinguid kontrollida.

"Info, mis iga tehingu kohta kogutakse, peab olema kontrollitud, andmed salvestatud ja kui vaja, siis on võimalik nende andmete järgi tuvastada, kuidas krüptovääringu tehing liikus," rääkis Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik Sören Meius.

Meiuse sõnul tuleb tõhustada rahapesu andmebüroo võimalust kontrollida nende taotlejate tausta, kes soovivad Eestis tegevusluba virtuaalvääringu teenuse osutamiseks saada. "Põhimõtteliselt on suunatud kõik sellele, et oleks võimalik saavutada kindlus, et need asutused on võimelised neid rahapesu tõkestamisele seatud nõudeid üldse täitma," rääkis ta.

Krüptoettevõtjate hinnangul on aga seadus koostatud inimeste poolt, kes krüptomaailma ei tunne. Näiteks pole andmete kogumisel mingit teabeväärtust.

"Virtuaalvääringu rahakotid on anonüümsed. See ei ole nagu pangakonto, et kui sa IBAN-ile kirjutad vale nime, siis ei pruugi su raha selle IBAN-i peale jõuda, sest pank saadab selle tagasi. Virtuaalvääringutega on nii, et kui sa oled eksinud rahakoti aadressis kasvõi ühe märgiga, siis läheb see sinna rahakotti ja tagasi sealt kuidagi ei saa," ütles Eesti Krüptoraha Liidu juhatuse liige Raido Saar.

Kokkuvõttes suretaksid karmid piirangud ka Eestis seaduskuulekalt tegusevad ettevõtted välja.

"Paljudel ettevõtetel ei ole mitte mingit põhjust tõsta kapitali sellelt 12 000 eurolt kus ta praegu on. Küll aga võiks ette näha sellised alampunktid seaduses, kus nähakse ette, millisel juhul need osakapitalinõuded tõusevad. See et kõigile mõõdetakse ühe loodiga, see ei ole õiglane ja see ei ole isegi vajalik," sõnas Saar.