Neljapäeval algav Euroopa Ülemkogu ähvardab jätkuda sealt, kust see eelmine kord juunis pooleli jäi. Toona peeti maha tõeliselt emotsionaalne vaidlus õigusriigi ja vähemuste teemal. Arutelu keskmes oli toona Ungari.

Nüüd pöördub teravik Poola peale, sest riigi konstitutsioonikohus otsustas, et kohalik seadus on mõnel juhul üle Euroopa Liidu õigusest. Aluslepingute järgi see nii aga olla ei saa ning Euroopa Komisjon lepingu kaitsjana peab selles osas midagi ette võtma, Euroopa Parlamendi hinnangul käivitama mehhanismi, mis seob õigusriigi põhimõtete järgimise Euroopa Liidu eelarverahaga.

Kuivõrd teema on aga ülipoliitiline ning õigusriigi mehhanism ülemkogu loodud, siis soovib Komisjon seda seal ka arutada. Samas on ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel näinud viimastel nädalatel kurja vaeva, et sellest ei kujuneks peateemat. Suure tõenäosusega kukkusid tema püüdlused läbi.

Micheliga ühte meelt olid ka Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron, ent Beneluxi riigid pole nõus. Nende jaoks on õigusriigi põhimõtted Euroopa Liidu aluseks ja niisama seda ei jäeta.

Ülemkogul arutatakse ka käega katsutavamaid teemasid nagu näiteks energiahinnad. Pole küsimustki, et kõik riigijuhid on mures kõrgete hindade pärast ja otsivad lahendusi.

Kõige kiiremad lahendused on nad Euroopa Komisjoni heakskiidul juba kasutusele võtnud või seda kohe tegemas. Nüüd tuleb üheskoos mõelda sellele kuidas tulevikus selliseid olukordi vältida.

Üks lahendustest on gaasi koos ostmine ning selle strateegilise varude tekitamine. Teisalt ka roheenergia kiiremini turule toomine. Praegu kulub tootjatel tuulikute või päikeseparkide ehitamisloa saamiseks kuus kuni aastat. Seda protsessi tahetakse märkimisväärselt kiirendada.

Riigijuhid ei pääse üle ja ümber ka koroonast. Juuniga võrreldes on vahe küll selles, et suurem osa riike on suutnud juba julgelt üle poole elanikkonnast ära vaktsineerida.

Nüüd arutatakse võimalusi kuidas aidata vaktsineerida mahajäänud riikidel. Seejuures räägitakse ka vaktsiinidega seotud valeinfo leviku takistamisest.

Kõne alla tulevad veel ka migratsiooni-, kaubandus- ja digipoliitika teemad.