Leedu pani paika, millal Valgevene piirikriisis NATO appi kutsuda
Leedu riigikaitsenõukogu leppis reedel kokku kriteeriumid, mille täitumise korral palub riik NATO-lt abi Valgevene korraldatud migrantide hübriidrünnaku tõrjumiseks. Samas otsustati, et kutsega peavad nõustuma riigi kõigi võimuharude juhid.
"Arutati spetsiifiliste kriteeriumite üle, mis nõuaks NATO-lt täiendavat abi, Washingtoni lepingu teatud artiklite üle," rääkis Leedu presidendi nõunik Darius Kuliešius pärast kohtumist ajakirjanikele, vahendas Leedu rahvusringhääling LRT.lt. Washingtoni leping on Põhja-Atlandi alliansi (NATO) tegevuse alusdokument, selle artikkel 4 käsitleb liitlaste omavahelisi konsultatsioone kriisiolukorras ja artikkel viis puudutab vastastikkuse kaitse klauslit.
Kuliešiuse sõnul otsustas riigikaitsenõukogu, et enne NATO poole pöördumist peavad Leedu liidrid omavahel selles küsimuses konsensusele jõudma.
Nõunik ei öelnud, mis on kriteeriumid, mis ajendaks Leedut alliansilt abi küsima, kuna tema sõnul puudutab see info riiklikku julgeolekut ja konkreetset taktikat.
Leedu riigikaitsenõukogusse kuuluvad president, peaminister, parlamendi esimees, kaitseminister ja relvajõudude ülem.
Valgevene režiimi on korraldanud oma NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikidest naabrite vastus hübriidrünnaku, lennutades Lähis-Idast Minskisse migrante ja suunates neid illegaalsele piiriületamisele EL-i suunas. Kui suvel suunati valdav migrantide voog Leetu ja vähemal määral ka Läti suunas, siis nüüd on tuhanded migrandid asunud telkima Valgevenes, Poola piiri lähedal, kuna Poola ei lase neid üle piiri.
Samas jätkuvad ka katsed Leetu tungida. Leedu piirivalve teatas laupäeval, et viimase ööpäevaga tõrjuti 144 migrandi püüe üle piiri tulla, kusjuures Valgevene poolelt oli kuulda ka tulistamist, teatas LRT.lt
LRT. avaldas ka Leedu piirivalve tehtud video migrantidest, kes püüdsid Valgevenest Leetu tulla ning väitsid, et neid olid sinna toonud Valgevene piirivalvurid.
Toimetaja: Mait Ots