"Tõepoolest, me saime liidukantsleri kontorist eelteate selle eesseisva kõne kohta. Nii, et selles osas olime me arengutega kursis," ütles Liimets teisipäeval ERR-ile.

Lukašenko ja Merkeli esmaspäeva õhtul toimunud telefonivestlusest migrandikriisi üle Poola ja Valgevene piiril teatas esimesena Valgevene riiklik uudisteagentuur Belta. Agentuuri informatsiooni kohaselt kestis vestlus umbes tund aega ja sellel arutasid liidrid, kuidas lahendada rändekriis ning Merkel olevat tõstatanud humanitaarabi andmise tuhandetele piirile kinni jäänud inimestele, vahendas uudisteagentuur BNS.

Merkeli pressiesindaja Steffen Seibert kinnitas telefonikõnet ning ütles, et kaks juhti leppisid kokku jätkata dialoogi humanitaarabi teemal.

Tegemist on Lukašenko esimese telefonivestlusega mõne lääneriigi liidriga pärast seda, kui ta eelmisel suvel pärast presidendivalimiste võltsimist puhkenud valitsusvastased protestid jõhkralt maha surus.

Küsimusele, kuidas sellisesse telefonikõnesse suhtuda olukorras, kui lääneriigid ei tunnusta Lukašenkot riigi legitiimse juhina ning on siiani hoidunud otsekontaktidest temaga, vastas Liimets: "Meie vaates on väga tähtis see, et püüame Valgevenet mõjutada ühtsete ja reaalsete sammudega. Ja selles osas on hea meel tõdeda, et sanktsioonimehhanismides, milles EL-i välisministrid eile kokku leppisid, olid kõik liikmesriigid väga ühtsed. Sealjuures ka Saksamaa."

"Meie vaates on väga oluline mõjutada Valgevene võime reaalsete sammudega muutma oma senist praktikat, millega me kuidagi ei saa nõustuda. On vastuvõetamatu immigrante, inimesi niimoodi ära kasutada poliitilise relvana. Seda sõnumit me peame väga oluliseks, et ka ühtselt Valgevene võimudele esitatakse," lisas Liimets.

EL laiendab sanktsioone Valgevene režiimile

Euroopa Liidu välisministrid leppisid esmaspäeval Brüsselis kokku, et kehtestada lähipäevil Valgevenele põgenikekriisi tõttu täiendavad sanktsioonid. Selleks laiendati sanktsioonide juriidilist alust.

"Juriidiliste aluste laiendamine tähendab seda, et me lisasime sinna aspekti, et Euroopa Liit saab sanktsioone Valgevene kontekstis rakendada ka konkreetselt immigratsiooniga seotud põhjustel. Ehk siis sel põhjusel, mida me oleme nüüd näinud, kus Valgevene on immigrante piirile toonud ja neid Euroopa Liidu suunas liikuma sundinud. Ehk et konkreetselt selle tegevuse vastu saame nüüd ka sanktsioone kehtestada," selgitas Liimets.

Tema sõnul võeti otsus üksmeelselt vastu ja nüüd peab poliitilisele otsusele järgnema ka viienda sanktsioonipaketi vastuvõtmine.

"Me eeldame, et selles sanktsioonipaketis on kõik need isikud – nii füüsilised kui ka juriidilised – kes on selle tegevusega viimastel kuudel olnud vahetult seotud," rõhutas Liimets.

Küsimusele, millal uued sanktsioonid võiksid reaalselt jõustuda, vastas Liimets, et täpset aega on raske öelda. "Aga ma eeldaksin, et see võib juhtuda neil päevil, sest poliitiline ühtsus oli eilsel otsusel väga suur. Kui aga mingil põhjusel veel nimekirjadesse takerdutakse, siis võib kompromissi leidmine võtta mõne päeva kauem," ütles välisminister.

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell ütles esmaspäeval pärast välisministrite kohtumist, et sanktsioonidega võetakse sihikule "hea hulk" isikuid ja üksuseid, mis võimaldavad ebaseaduslikku piiriületust Euroopa Liitu, vahendas BNS.

Saksa välisminister Heiko Maas sõnas esmaspäeval Euroopa Liidu välisministrite kohtumisele saabudes, et Valgevenet ootavad seoses rändekriisiga Poola piiril karmimad sanktsioonid.

Rahvusvahelise meedia andmeil on EL-i kavas võtta sihikule umbes 30 Valgevene ametiisikut, riiklik lennufirma ja reisifirmad. Nimekiri peaks valmima lähipäevil.