Tallinna volikogu aseesimehe hüvitis kerkib 2600 euroni

Tallinna linnavolikogu esimeest Jevgeni Ossinovskit kätleb aseesimees Kalle Klandorf
Tallinna linnavolikogu esimeest Jevgeni Ossinovskit kätleb aseesimees Kalle Klandorf Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Värske Tallinna koalitsioon plaanib neljapäeval linnavolikogu aseesimehe 2000-eurosele hüvitisele 600 eurot juurde panna. Veel kolmapäeva õhtul teatas eelnõu seletuskiri, et senine hüvitis kergitatakse 4000 euroni.

Neljapäeva hommikul juhtis Isamaa sellele oma pressiteates tähelepanu ning õige pea asendati seletuskirjas toodud summa kolme punktiga. Linnavolikogu kantselei teatel jõudis esialgne rahanumber dokumenti tehnilise apsuna.

Reformierakondlasest aseesimees Kristen Michal kuulub riigikokku, järelikult temale hüvitist maksta ei saa. Keskerakondlasest aseesimees Kalle Klandorf aga teatas Postimehele, et 4000-st pole kunagi juttu olnud. Oma teada saab ta edaspidi poole sellest rahast, mida teenis varem abilinnapeana ehk 2600 eurot kuus.

Tallinna linnavolikogu pressiesindaja Jukko Nooni rääkis, et volikogu aseesimehe põhiülesanne on, nagu nimetuski ütleb, esimehe asendamine. Kui vaja, juhatab ta eestseisust, kutsub kokku istungi ja võtab eelnõusid menetlusse. Aga sellega asi tavaliselt ei piirdu.

"Aseesimehed lepivad oma täpsema tööjaotuse volikogu esimehega ise kokku, et kes mingite valdkondadega tegeleb," ütles Nooni.

Nii näiteks hakatakse peagi valima juhte linnaosakogudesse. Kuni juhtide valimiseni veab kolmes linnaosas koosolekuid volikogu esimees Jevgeni Ossinovski. Ka aseesimehed Kalle Klandorf ja Kristen Michal saavad kumbki oma kalendrisse kolm linnaosakogu.

Laatsile oli aseesimehe koht põhitöö

2015. kuni 2017. aastani oli aseesimees keskerakondlane Lauri Laats. Tema sõnul võttis amet kogu töönädala ja aega jäi puudugi.

"Hästi palju on dokumente, mida tuleb läbi töötada. Näiteks määrused või otsused, mis tulevad Tallinna linnavalitsuse või komisjonide poolt," selgitas Laats ning lisas, et hulga energiat nõudis ka linna esindamine. "On see siis välislähetustes või siselähetustes, on need erinevad üritused, on need erinevad kokkusaamised, kokkutulekud, koosolekute juhtimine," loetles Laats.

Sotside ridadest keskerakondlaseks läinud Laats kandis aseesimehe vastutust üksi, kuid teenis selle eest ka seni suurimat, 3500-eurost hüvitist. Pärast 2017. aasta valimisi sai Laats Mustamäe linnaosa vanemaks ja tema ülesanded jagati kahe aseesimehe vahel.

Ühe koha võttis keskerakondlane Toivo Tootsen, teise IRL-i esitatud Mart Luik. Sellega langes aseesimehe hüvitis 2000 eurole.

"Korralik tasu selle töö eest," möönis Luik, kes meenutas, et vajadusel tuli tal volikogu esimeest asendada. Samuti rõhutas Luik oma rolli linna esindajana.

"Käisin isegi Taani kuningriigis Tallinna linna esindamas, kui oli see Dannebrogi 800. aastapäev. Ja Tallinnas võtsin ka mingit delegatsiooni vastu ja tutvustasin neile linna," rääkis Luik.

Luige sõnul jaotati teise aseesimehega tööd niimoodi, et ingliskeelseid külalisi võõrustas pigem tema. Aga väliskülalistest vähemtähtis pole ka linnakodanike vastuvõtmine.

"Sa saad panna mingisuguse ebamugava kellaaja, nii et keegi sinna ei tule," rääkis Luik. "Või siis olla avatum, et kui linnakodanik vähegi pöördub linnavolikogu kantseleisse, siis sa oled valmis nende mured ära kuulama ja omalt poolt kaasa aitama nende lahendamisele. Mina pigem lähtusin sellest teisest."

2017. aastal kandideeris Mart Luige kõrval aseesimeheks ka toonane sotsiaaldemokraat Helve Särgava. Siis jäi see amet saamata ning 2020. aastal liitus ta hoopis Keskerakonnaga. Kui Toivo Tootsen poolteist kuud hiljem oma kohast loobus, valiti ka Särgava aseesimeheks.

Tema sõnul võttiski kõige enam energiat just linnaelanikega suhtlemine. "Minu aeg oli selles mõttes natukene õnnetu seoses Covidiga, sest mul oli üksjagu ka planeeritud ja mõeldud reaalseid kohtumisi. See meie olukord ei võimaldanud neid," ütles Särgava.

40-aastase kohtunikustaažiga Särgava poole pöördusid elanikud üsna praktiliste küsimustega. "Kortermajade probleeme, alates kõikvõimalikest toetustest, no neid on väga-väga palju."

Särgava sõnul pidi pöördumistele vastama sisuliselt ja inimesi lihtsalt järgmise ukse taha ta saata ei soovinud. "Ma näiteks olin väga tihe linnaplaneerimise ametisse pöörduja," selgitas Särgava.

Luik: aseesimehe koht võttis umbes poolteist päeva nädalas

Nädalad olid tema sõnul erinevad. Mõni nädal pidi panustama nelja tööpäevaga, mõnel lihtsamal nädalal piisas ehk kahest. "Ma julgeksin küll pakkuda kaks ja pool kuni kolm, pigem kolm päeva nädalas."

Mart Luik kandis aseesimehe ülesandeid samal ajal välisministri nõuniku kohustustega. "Ja selle kõrvalt ma jõudsin ka need volikogu asjad omalt poolt ära teha, nii et midagi puudu ei jäänud," kiitis Luik. "Ma ei julgeks küll öelda, et see täiskohaga töö on. Ütleme siis, et poolteist päeva nädala kohta mul kulus."

Tänavu suvel võttis Luige ülesanded üle reformierakondlane Kristen Michal. Tema juhib volikogus ka oma erakonna fraktsiooni ning seda, palju aega kulub aseesimehe töö peale, Michal arvutada ei oska.

"Kui sa pead volikogu koosolekul olema nii või teisiti, siis isegi, kui sa peaksid juhatama seda esimehe asemel, ega ta aega juurde ei võta," märkis Michal. "Võib-olla natukene materjali läbitöötamist tuleb lisaks."

Nüüd jätkab Michal aseesimehe ametit kõrvuti Kalle Klandorfiga. Ta selgitas, et koalitsiooni- ja opositsioonipoolse aseesimehe ülesanded on ka pisut erinevad.

"Koalitsiooni poole pealt esimees ja aseesimees katavad eeskätt sellised kantselei ja volikogu teenindamise, juhtimise ja korraldamise funktsioone. Ja kõik see, mis puudutab tasakaalustatust, debatti ja sellist poliitilist ja strateegilist arutelu, see on laiemal pinnal, kuhu kuulub ka opositsiooni aseesimees ja ilmselt ka fraktsioonide liidrid," rääkis Michal.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: