Pühapäevased poliitikasaated rääkisid majanduskasvust ja uuest koroonatüvest

Foto: Priit Mürk/ERR

Rahvusringhäälingu raadiokanalites pühapäeval eetrisse läinud kahes poliitikasaates räägiti kiirest majanduskasvust ja palgatõusust ning uue koroonatüve leviku valguses ka pandeemia olukorrast Eestis.

Indrek Lepik ja Hindrek Riikoja tõid Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" esile, et palgakasv kipub rohkem puudutama juba niigi kõrgepalgalisi töötajaid. Kuna küsitluste kohaselt kaalub enamus firmajuhte järgmisel aastal töötajate palga tõstmist, siis soovitas Riikoja kõigil ise minna omale töötasu juurde küsima.

Anvar Samost ja Huko Aaspõllu omanimelises Vikerraadio saates rõhutasid, et kiire majanduskasvu tõttu ei peaks riigieelarve korda saamine enam keeruline olema, kuna maksud laekuvad nii hästi.

Riigikogu on eelarveprotsessist täiesti väljas

Samas puudutasid Samost ja Aaspõllu pikemalt riigikogu rolli riigieelarve vastuvõtmisel ning leidsid, et seoses eelarve üleviimisega tegevuspõhisele alusele, on rahvasaadikute roll selle mõjutamisel sisuliselt kadunud.

"Ega riigieelarvet riigikogus keegi eriti ei aruta. Tõsisasi on see, et varem ei ole küll minu silmad seda näinud, et suur osa riigikogu liikmeid oleks lausa kaamera ees möönnud, et ega nemad riigieelarve eelnõust enam väga täpselt midagi aru ei saa," ütles Samost.

Kui Aaspõllu sõnul ei ole ka varasemalt suur osa riigikogu liikmeid eelarve eelnõu detailselt läbi töötanud, siis Samosti väitel uurisid saadikud vähemalt mõnda selle osa, mis neid lähemalt puudutas või huvitas.

"Aga viimased kolm-neli aastat on see muutunud järjest keerulisemaks ja läbinähtamatumaks, kuna meil on tegevuspõhine eelarve, kus on mingid programmid, mingid mõõdikud, mis on pahatihti ka ülejala valmis visatud, tabelites on mingid veidrad märkused," kirjeldas Samost. "Kaks aastat järjest on selgunud, et eelarvesse on tehtud ridade kaupa rämedaid toimetamisvigu, mida riigikontroll on märganud siis, kui eelarve on riigikogus vastu võetud, eelnevalt valitsuses ja rahanduskomisjonis heaks kiidetud. See kõik on kõhe!" jätkas ta.

Ka Aaspõllu nõustus, et ehkki eelarve tegevuspõhiseks üle viimiseks on kulutatud palju ressursse, siis seda ei kasuta keegi sellisel kujul. "Jätkuvalt vaatavad kõik ministeeriumid ja allasutused eelarvet kulupõhiselt ja siis väänavad need eelarve jaoks tegevuspõhiseks, panevad mingitesse tegevustesse ja kasu pole sellest mitte kellelegi mitte mingisugust," leidis ta.

Riigikogulased tegelevad katuserahaga

"Küll aga on eelarve ühe osa detailsuse aste ja see, kui palju riigikogu liikmed sellest teavad, palju suurem – see on regionaalsete investeeringute (niinimetatud katuserahade – toim.) kolm miljonit eurot. Kusjuures umbes veerand sellest läheb Tallinnasse, mis on Eesti kõige edukam omavalitsus," jätkas Samost. Tema hinnangul on kõik katuserahasid puudutav riigikogu liikmete suhtes alandav.

Sealt edasi arutledes jõudsid Samost ja Aaspõllu seisukohale, et kuna riigikogu liikmetest sõltub vähe ning ka nende palgad hakkavad suurte valdade juhtide omadele alla jääma, siis otsustavadki paljud võimekad poliitikud minna tööle kohalikesse omavalitsustesse.

Samost püsitatas ka küsimuse, mis oleks juhtunud, kui mõni saadik oleks tahtnud talle regionaalsete investeeringute raames eraldatava 30 000 euro eest endale assistendi palgata.

Aaspõllu arvates oleks teda tabanud avalikkuses kriitika, et tekitab kaasparteilasele sooja kohta, aga tegelikult paraneks assistentide palkamisega saadikute töö kvaliteet.

Omikron-tüve tulek toob kaasa muutused

Mõlemas saates leiti, et sel nädalal avalikkuse tähelepanu alla sattunudkoroonaviiruse uus, omikron-tüvi võib kaasa tuua suuri ühiskondlikke muutusi.

Lepik viitas sellele, kuidas uue tüve avastamise järel on maailmaturgudel ja börsidel toimunud langus, mis näitab, et ollakse väga mures. Samuti on juba riigid asunud piirama inimeste reisimist.

Riikoja sõnul on taas näha ülepingutatud reaktsiooni ja vastanduvat demagoogiat. Tema hinnangul saavad uue viirusetüvega rängemalt pihta madalama vaktsineeritusega riigid - Põhjamaad tõenäoliselt vähem kui Balti riigid.

Samost ja Aaspõllu tõdesid, et pühapäevaste haigusnäitajate põhjal jõudis Eesti senisest ohutumasse ehk kollasesse viirusolukorda, mis eeldaks piirangute vähendamist.

Samost rõhutas seejuures, et paljude Eestis kehtivate koroonapiirangute põhjendatust ja sihipärasust pole kohtus kontrollitud.

Aaspõllu tõdes, et uus viirusetüvi tuleb tahes-tahtmata Euroopasse ning küsimus on ainult selles, mida see kaasa toob. "Selles valguses ma ei näe, et ka nüüd, kollases tsoonis, saab piirangud maha võtta," leidis ta.

Eesti olukord, kus praegu on koroonasse haigestumise langus, pole nii ohtlik, kui riikides, kus praegu nagunii nakatumine taas kasvab, lisas Aaspõllu.

Samost märkis siiski, et vaadates arenguid maailmas, kuidas paljude riikide valitsused uue viirusetüve tõttu lende katkestavad ja piire sulgevad, siis see kõik jätab pessimistliku tunde.

Eesti Posti pakub teenust mitte ei tee äri

Lepik ja Riikoja arutasid pikemalt Eesti Posti soovide üle sulgeda maapiirkonnas postkontoreid, kuna nende pidamine on postiärile kahjumlik.

"Tahaksin öelda [majandus- ja kommunikatsiooniminister] Taavi Aasale, et tegemist sigadusega. Küsimus on selles, et riik peab pakkuma teenuseid, mida erasektor ei tee, kuna need pole kasumlikud selliste hindadega," rääkis Riikoja. Tema sõnul on peaks riik tagama postiteenuse ja see ongi mõte, miks riik seda ettevõtet peab omama. Riigi seisukohalt ei ole need summa, mis postiteenuse kärpega kokku hoitakse, märkimisväärsed ning teistes valdkondades teenitavaga saab selle katta, leidis ta.

Lepik tõi sarnase näitena riigile kuuluva lennuettevõtte Nordica, mis peaks Eesti inimesi vedama, aga ei tee seda. "Just! Riik Nordicat peab vajalikuks, aga samas Eesti Posti tegevust ei pea," ütles Riikoja.

Lepik meenutas, et Eesti riigile on tarvis, et inimesed elaksid eri paigus ning postkontorid on ka sealsete inimeste üks võimalus riigi ja keskvõimuga suhestuda.

Veel oli saadetes juttu riigikohtu seisukohavõtus kaitseväelaste vaktsineerimiskohustuse suhtes, Kersti Kaljulaidi tulevikuplaanidest, Eesti Päevalehe mõjukate edetabelist, veekogude kallastele ehitamise lubamise plaanist.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: