Ülemiste keskuse juht: jaekaupmehed ootavad kevadet optimistlikult

Ülemiste keskus.
Ülemiste keskus. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Ülemiste keskuse juhi Guido Pärnitsa sõnul on jaekaubanduse kasvu taga nii tarbijate huvi kulutuste vastu, madal võrdlusbaas võrreldes piirangute ajaga kui ka vabanenud pensioniraha. Jaekaupmehed on tulevate kuude suhtes optimistlikud ning tarbijate huvi langemisest tõenäolisemaks mureks võivad olla pigem tarneraskused ja suurenevad kulud.

Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulu kasvas statistikaameti andmetel oktoobris mullusega võrreldes 10 protsenti 784 miljoni euroni.

"Kahtlemata on need head näitajad, aga ma ei ütleks, et siin midagi šokeerivat või positiivses mõttes üllatavat oli, eks need olid oodata ka," ütles Pärnits.

Pärnitsa sõnul tuleb arvestada nii majanduskasvu kui ka jaekaubanduse käibekasvu puhul, et 2020. aasta oli võrdlusbaasina kehv ning samasugust tõusu on näha ka teistes riikides. "Eks me oleme praegu ka tõusutrendis, mitte langustrendis," ütles ta.

Kolmandas kvartalis avaldas jaekaubanduse kasvule Eestis mõju ka pensionireformis välja makstud teise samba raha. Pärnitsa sõnul võib selle mõjusid näha veel ka oktoobris ja novembris.

Pärnitsa sõnul tuleb mõista, et ka eelmistel sulgemistel on sellele tugev mõju, kuna inimestel on soov tarbida ja peale avamist kulutatakse raha rohkem. "Tarbimise vajadus on ikka konstantne kogu aeg," ütles ta.

"Eks Ülemiste keskus on nii suur jaekaubanduse genereerija, et võime enda käibe põhjal tõmmata üldistusi ka. Kui me võrdleme 2019. aasta sügisega, siis need on sarnased kuud. 2019. aastal ei olnud Eestis veel pandeemiast juttugi," ütles Pärnits.

Tarbijate ostukäitumine on samas aga muutunud, inimesed käivad poes oluliselt harvem, kuid teevad sisseoste palju suuremas koguses.

Ülemiste keskuse näite põhjal ei saa Pärnitsa sõnul öelda, et kauplusepidajad peaksid pandeemia tõttu oma poode sulgema, samas on hinnatõusu keskkonnas kasumit teenida keeruline. "Tavaline rotatsioon kaubanduses ikka käib. Ega kõik pole kuld, mis hiilgab. Käibe ja nulli vahel on ka palju muid kulusid, palgakulud, transpordi ja logistikakulud. Ettevõtete kasumlikkus küll üüratult suur pole. Neil on palju kuluartikleid, mis on kõvasti kallinenud," ütles ta.

November on Pärnitsa sõnul hästi lõppemas ja samad ootused on detsembrile. "Kohapealse jaekaubanduse murekoht on see, et kaubad ei tule õigel ajal kohale, tarned on hästi pikad. Kui müük läheb üle ootuste hästi, siis võib juhtuda, et perioodil enne jõule pole võib-olla mõnda kaupa saada, mida inimesed väga tahaksid. See võib mõne kaupmehe helgemat prognoosi tagasi tõmmata," ütles ta.

Kevadet ootavad jaekaupmehed pigem optimistlikult. "Üks asi on kaubandus ja selle normaalne areng, teine asi on see, mida tervisekriis toob. Kui tekivad uued tüved, on ootamatud sulgemised ja lisapiirangud – mida ma loodan, et ei tule – need võivad asja jälle tagurpidi keerata. Aga eks näis, kui vaadata muidu Eesti elu, siis piiranguid on tegelikult vähe, selles kannatab turismindus. Ülejäänud sektoritel läheb päris hästi ja miks ei peaks hästi minema ka järgmisel aastal, aasta alguses," sõnas Pärnits.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: