Vabanenud pensioniraha ja muutus statistikas kahandasid tarbimislaenude jääki

Aastaga on tarbimislaenude jääk vähenenud enam kui veerandi võrra. Pool sellest vähenemisest tuleneb pensionireformist, ülejäänu aga statistilisest muutusest, ütleb Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.
Kui veel mullu oli Eesti Panga statistika järgi eestlaste tarbimislaenude jääk oktoobri lõpuks 813,1 miljonit eurot, siis tänavu samaks ajaks oli see kahanenud pea 28 protsendi võrra 587,5 miljoni euroni.
Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar ütleb, et kahanemine on poolenisti seostatav pensionireformiga, kui inimesed said teise samba raha kätte ja asusid tagasi maksma oma kiirlaene ja kodutehnika järelmakse.
"Nad peavad endale ka teadvustama, et tarbimislaenust sain lahti või väiksemaks, aga ka tulevane pension on selle võrra väiksem, nii et edaspidi tuleb pensioniks ise säästa," ütleb Raudsaar.
Ta prognoosib, et kui pensioniraha otsas, võivad inimesed käe uute tarbimislaenude järele sirutada.
"Oluline on, et inimesed, kelle hetke finantsolukord tänu pensionirahadele paranes, ei kasutaks seda olukorda selleks, et uuesti võtta tarbimislaenu. Siis pole sellest [pensioniraha väljavõtmisest] mingit abi," leiab Raudsaar. "Minevikukogemus on, et tarbimislaene võetakse rohkem siis, kui on head ajad. Kui majanduskasvu numbrid on päris suured, palgakasv kiire, siis tegelikult kasutavad inimesed head olukorda tihti selleks ära, et võtta veel täiendavalt laene. Õige pea näeme jälle tarbimislaenude jäägi kasvu ilmselt."
Ta lisab, et tarbimislaenude vähenemise kõrval kasvas samal ajal autoliisingute ja kinnisvaralaenude maht. Võetud eluasemelaenude keskmine summa ületas esimest korda 100 000 eurot.
Ent see on vaid pool rehkendust, sest tarbimislaenude jäägi kahanemine algas juba juulist, ehkki pensioniraha vabanes alles septembris.
"Teine pool tuleneb sellest, et mõni pank on oma tarbimislaenude portfelli oma pangast välja viinud tütarettevõtetesse, aga kuna statistika on puhtalt pankade kohta, siis tütarettevõtted ei ole pangad, vaid on teisiti reguleeritud ja selles statistikas ei kajastu," selgitab Raudsaar.
Ta lisab, et see puudutab just väiksemaid panku, kes on enam spetsialiseerunud kõrgema intressiga tarbimislaenudele.
"Need on sealt välja viidud organisatsioonilistel, regulatiivsetel ja ka maksude optimeerimise kaalutlusel. Pankade tegevusele on regulatsioon ja järelevalve karmim kui krediidiandjatele," põhjendab Raudsaar selliseid samme.
Keskpank nimesid nimetada ei tohi, kuid krediidiinfo andmetel on tänavu 5. aprillil loodud Inbanki kõrvale ka Inbank Finance, mis tegeleb just selliste laenudega. Ent ka näiteks Coop panga kõrval tegutseb Coop Finants ja LHV panga kõrval LHV Finance, need lihtsalt on tütarettevõtted juba varem ära vormistanud, seega sealt kaudu väljastatud tarbimislaenud Eesti Panga statistikasse ei jõua.
Tarbimislaenude puhul torkab silma veel asjaolu, et aastaga on selle kõrged intressid mõnevõrra alanenud. Veel paar aastat tagasi ulatusid intressid kohati ka üle 16 protsendi. Eelmise aasta lõpus olid intressid keskmiselt 14-15 protsenti, kuid viimastel kuudel on need langenud pigem 12-13 protsendini, sõltuvalt toodetest. Näiteks vana autot ostes on intress väiksem kui uut telekat ostes.
Toimetaja: Merilin Pärli