Novembrikuu hinnatõus ulatus 8,8 protsendini
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks novembris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 8,8 protsenti, seejuures olid kaubad 7,6 protsenti ja teenused 11,2 protsenti kallimad. Viimati oli hinnatõus võrreldav 2008. aasta sügisel.
Võrreldes tänavuse oktoobriga kerkisid hinnad 1,8 protsenti, teatas statistikaamet.
Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid tarbijahinnaindeksit möödunud aasta novembriga võrreldes enim eluasemega seotud hinnamuutused, mis andsid kogutõusust üle kolmandiku.
Kodudesse jõudnud elekter oli 48,5 protsenti ja torugaas 147,5 protsenti kallim. Transpordiga seotud hinnamuutuste mõju kogutõusule oli veidi üle 30 protsendi. Bensiin oli 28,3 ja diislikütus 40 protsenti kallim, sõiduvahendid kallinesid 15,3 protsenti, selgitas Trasanov.
Suuremat mõju tarbijahinnaindeksi muutusele avaldas ka toidu- ja mittealkohoolsete jookide 5,4-protsendine hinnatõus. Möödunud aasta novembriga võrreldes kallines enim ehk 102,8 protsenti kartul, värske kala hind tõusis 24,6 protsenti ja värske köögivilja oma 18,8 protsenti.
Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga oli viimati 8,8 protsenti või suurem 2008. aasta oktoobris, mil see oli 9,8 protsenti.
Oktoobriga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit samuti enim eluasemega seotud hinnamuutused, mis moodustasid üle 40 protsendi kogutõusust. Torugaas kallines kuuga 62,5 protsenti ja kodudesse jõudnud elekter 7,4 protsenti. Toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine andis kogutõusust veerandi.
Luminori peaökonomist: kiire hinnatõus kestab vähemalt suveni
Luminori panga peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul ei saa välistada, et lähiajal näeme ka kahekohalisi inflatsiooninumbreid. "Suures plaanis dikteerib hinnatõusu energiakompleks, sest inflatsioonist üle 60 protsendi tuleb transpordist ja küttekuludest. Ehk need komponendid, mis võivad inflatsiooni kümne poole liigutada, on elekter ja gaas," ütles Palm ERR-ile, lisades, et toornafta puhul oleme näinud oktoobrist 12-protsendist langust.
"Elu on kalliks läinud. Ühelt poolt kõrged hinnad, mis ei leevene enne järgmise aasta suve, ja teiselt poolt Covid. Odavaks on läinud eluasemelaenud. Kui inflatsioon on ligi üheksa protsenti, siis laenuhind on kaks. Reaalintress ei ole nii negatiivne olnud," rääkis Palm.
Olukorra leevenemist prognoosib Palm alles järgmise aasta suvel. Ta märkis, et kahekohaline inflatsioon saab olla väga ajutine, aga alles juunis-juulis võib oodata mõõdukamat aastase inflatsiooni kasvu.
Riigilt ootaks Palm kõrgete energiahindade tõttu paremini sihitud toetusi ühiskonna kõige nõrgematele liikmetele, kuna kõigile ei jaksa toetusi maksta. "Oleme targem riik ja jagame toetust sellele, kes seda kõige rohkem vajab. Kõrgemapalgalised võivad need energiahinnad ära maksta."
Praeguses kiire majanduskasvu olukorras käibemaksu vähendamist Palm mõistlikuks ei pea.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Indrek Kiisler