"Vastab tõele, et meie esmane huvi on seotud kindluse saamisega, et Eesti ettevõtte tulumaksusüsteem säiliks. Ja kui selles osas on meil kindlus olemas, siis peame võimalikuks ka muude maksustamisega seotud küsimustega edasi liikuda. Aga kuniks seda kindlust ei ole, siis seni selline reservatsioon Eesti poolt on seatud tõesti," ütles Pentus-Rosimannus Vikerraadio saates "Uudis +".

Veebiväljaande EUobserver kirjutas esmaspäeval, et Eesti ja Ungari blokeerivad Euroopa Liidu maksureformi, täpsemalt äriühingute maksustamise juhendi uuendamist. 

Rahandusminister selgitas, et küsimus puudutab ettevalmistusi Euroopa Liidu miinimummaksu direktiivi koostamiseks.

"Kuna see on Eesti jaoks absoluutselt kõige olulisem teema maksuvaldkonnas hetkel, siis meie soov on esmalt saada selgust, millisel kujul Euroopa Komisjon ettepanekuga välja tuleb, millisel kujul nemad näevad miinimummaksu rakendumist Euroopa Liidus," rääkis minister. "Ja pärast seda, kui meil on selgus ja kindlus, et see ettepanek ja muudatus ei saa mõjutama Eesti ettevõtte tulumaksusüsteemi ja et meil on endiselt võimalik rakendada seda süsteemi, mis meil praegu ettevõtete maksustamise puhul on, siis on võimalik edasi liikuda ka teiste teemadega."

Pentus-Rosimannus viitas, et Eesti jääks rahule Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikide vahel saavutatud kokkuleppele sarnaneva lahendusega, mis ise ei ole õigust loov.  

"OECD avaldus puudutas ainult väga suuri globaalseid ettevõtteid, mille aastakäive on suurem kui 750 miljonit euro ja ka seal oli Eestile mitu erandit. Sellise suurkorporatsiooni tütarettevõtted, mis Eestis tegutsevad, jääksid selle regulatsiooni või miinimummaksu alt välja juhul, kui nende käive on väiksem kui 10 miljonit ja kasum väiksem kui miljon eurot aastas. Aga nüüd EL-i tasandil tahetakse astuda samm edasi ja mitte enam rääkida lihtsalt avaldusest, vaid otseset EL-i õigusesse üle võetavast kohustusest, mis oleks miinimummaks," rääkis rahandusminister.

"Ja kui me ka EL-i tasandil saavutame selle, et jääme puhtalt OECD-s kokku lepitud suurte raamide juurde, mis tähendab seda, et meie kohalikud ettevõtted, mis on väiksema käibega kui 750 miljonit eurot, oleksid sellest süsteemist väljas, et neid mingisugune miinimummaks ei puudutaks ja seda ei peaks neile kehtestama, siis sellega me oleme OECD-s nõustunud ja sellisel kujul võiks see kehtida ka EL-i õiguses," selgitas ta. "Aga igasugused täiendavad katsed kõigile sõltumata nende käibest ühtlast maksu kehtestada – sellega me nõus olla ei saa ja selles küsimuses me Eesti huve kaitseme, nii kuidas see võimalik on ja vajalik on," lisas Pentus-Rosimannus.

Minister tõi ka välja statistika, mille kohaselt Eesti kogub ka praegu ettevõtete tulumaksu suhteliselt rohkem kui näiteks Saksmaa või Prantsusmaa.

Eestis näiteks kogu maksutulust moodustab ettevõtte tulumaks praeguse süsteemi alusel natuke üle kuue protsendi. Võrdluseks Prantsusmaal ja Saksamaal on need protsendid väiksemad – vastavalt 4,6 protsenti ja 5,6 protsenti. "Ehk see iseloomustab seda, et meie praegune süsteem juba on efektiivne ja seetõttu meil on, mida nendes aruteludes kaitsta," ütles Pentus-Rosimannus.

Vaata ka OECD statistikat liikmesriikide maksutuludest.