Möödunud nädalal teatas solvunud Hiina, et USA demokraatia on massihävitusrelv. See oli reaktsioon Ühendriikide presidendi Joe Bideni otsusele mitte kutsuda Pekingit demokraatia tippkohtumisele.

Hiina massiivsest mõjutustegevusest on viimastel aastatel räägitud aina enam. Võiks ju mõelda, et Hiina teeb sedasama, mida demokraatlik maailm: levitab ja laiendab oma väärtusruumi, et seda kaitsta. Kuid millest me Hiina puhul õigupoolest räägime, kas kommunistlikust või kapitalistlikust riigist?

"See on sotsialistlik maa. See tuleb välja Xi Jinpingi enda paljudest avaldustest. Eelkõige tähendab see seda, et seda juhib Hiina kommunistlik partei ja küüniliselt väljendudes, kui partei ütleb, et on sotsialism, siis on sotsialism," rääkis mõttekoja Hoover Institution analüütik Matthew D. Johnson.

Ka Nõukogude Liit oli sotsialistlik maa ja kukkus kokku. Johnsoni sõnul võtab Hiina sotsialistlike maade kokku kukkumist väga tõsiselt.

"Xi Jinpingi üks esimesi avalikke kõnesid võimule tulles keskendus Nõukogude Liidu kokku kukkumisele ja sellele, mis õppetunnid Hiina sellest õppima peaks ja üks küsimus, mille ta kõige tähtsamana määratles oli usu säilitamine. See, mille Nõukogude Liit tema hinnangul kaotas, oli usk sotsialismi eesmärkidesse ja ideaalidesse," rääkis Johnson.

Hiina juurtega Austraalia kodaniku ja Hiina-uuringute eksperdi Alex Joske hinnangul on Pekingi mõjutustele reageerimisega hiljaks jäädud.

"Oleks olnud parem, kui sellised uuringud oleksid alanud 20 aastat tagasi. Hiina kommunistliku partei mõjutusi on uuritud, kuid see on toimunud viimase viise aasta jooksul, sellele on hakatud pöörama aina enam tähelepanu," rääkis ta.

Hiina käekiri mõjutamisel on sarnane kõikjal maailmas. "Mitte ainult mõjutab poliitikuid ja valitsusametnikke, mis on üks Hiina kommunistliku partei enimteatud mõjutamisvahendeid. Ta üritab mõjutada ka ülikoole ja ärijuhte, erinevaid huvigruppe ühiskonnas nagu kogukonnagrupid, et luua Hiina hääle kõikehõlmav sümfoonia," ütles Joske.

Tšehhi on näinud Hiina tõelist palet

Üks, kes on saanud tundma Hiina kommunistliku partei äritegevuse tõelist palet, on Tšehhi, mille president ja endine peaminister Pekingile uksed avasid. 

"Me nägime Tšehhi Vabariigi väga kiiret Hiina suunas kaldumist 2013. aastal. Oli aeg, kus kõik rääkisid majanduslikust diplomaatiast, olid suured ootused seoses Hiina investeeringutega, need ootused olid seotud suuresti ühe Hiina kompaniiga, mis osutus ei millekski muuks, kui finantspettuseks," rääkis mõttekoja Sinopsis direktor Martin Hala.

"Tšehhi kogemus Hiina majandusliku diplomaatiaga on olnud mitte ainult ebaedukas, vaid ka natuke piinlik. Sellel oli seos korruptsiooniga, see on õõnestanud Tšehhi vabariiki, mõningaid läbipaistvuse printsiipe, demokraatlikku valitsemist, mida me oleme nii palju aastaid üles ehitanud," sõnas Hala.

Tšehhist on võtta ka kurb näide ajakirjanduse ülevõtmisest. 

"Meil on väljaanne, mille nimi on Literární Noviny. See on nagu õpiku näide taolisest operatsioonist. See ajaleht oli iseseisvuse häälekandja 60ndatel, reformide platvormiks 60ndatel, selle väljaande publikatsioonid on olnud väga hinnatud, ja siis omaniku vahetamise kaudu, läks see lõpuks džentelmeni kätte, kes oli omal ajal väga lähedalt seotud StB režiimiga Tšehhoslovakkias. Ja ta pööras selle Hiina propaganda platvormiks," rääkis Hala.

Rahumeelse hõivamise poliitika kõrval on Hiina viimastel aastatel üha jõudsamalt näitamas ka oma relvastust. Üleval on võimalus, et Peking ründab Taiwanit.

"Washington, USA valitsus, on andnud selgelt märku, et USA näeb Taiwani Hiinast eraldatuna ja üha enam antakse märku, et USA tahab, tegelikult juba toetab Taiwani iseseisvust tugevamalt," ütles Matthew D. Johnson.

"Taiwan on mägine maa. Enamus taiwanlastest on läbinud militartreeningu, see ei saa olema lihtne ülesanne Hiina kommunistlikule parteile vallutada ja hoida seal oma võimu  See oleks väga brutaalne okupatsioon ja rahvusvaheliselt oleks sellel suured tagajärjed. See katkestaks rahvusvahelised kaubateed, see paneks sellised riigid nagu USA, kuid eriti Jaapani, keerukasse olukorda," rääkis Alex Joske.

Johnsoni sõnul kardab Hiina kõige enam usu kaotust ja sotsialistliku maana katastroofis lõpetamist. "Mao Zedong tundis muret rahumeelse evolutsiooni pärast, teiste sõnadega USA valitsuse katsete pärast transformeerida sotsialistlikku valitsust mittevägivaldsel teel," ütles ta.

Läänemaailm tuleb seega Hiina hinnangul hoida oma elanikest eemal. "Viimase paari aasta jooksul on Xi Jinpingi valitsuse eesmärgiks olnud kontaktide vähendamine demokraatlike Lääne riikide ja Hiina kodanike vahel.  See on tõeliselt keeruline küsimus, kuidas jätkata positiivse kaasamisega, ja kuidas rääkida eelistest, sellest, mis toimub väljaspool Hiinat Hiina inimestega," ütles Johnson.