Hamburg rääkis, et tema jaoks on arusaamatu, et inimesed, kes ministeeriumides ja ametkondades energeetika eest peaksid vastutama, räägivad, et praegune olukord tuli ootamatult.

"Et tuli täiesti ootamatult niisugune olukord, juhtusid kokku sellised parameetrid, et elektrit ei jätkunud. Kuidas ta sai ootamatu olla, kui Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika on 10 aastat vana? Me oleme ju kogu aeg seda suunda ise ette valmistanud ja see pole ju üllatus, et võimsusi ei jätku," ütles Hamburg.

Hamburgi sõnul ei ole ta sugugi kindel, et Eestil on plaan energiajulgeoleku tagamiseks. "See plaan peab olema 10-15 aastat ette, et planeerida, investeerida, ehitada ja tootmisvõimsust käivitada. Mida rohkem tuleb mittejuhitavat või ilmastikust sõltuvat tootmist, siis sellesama võrra peab tulema ka juhitavat tootmist. Ilmastikust sõltuvat tootmist saab tulla niipalju, kui meil on salvestamise võimalust," lausus Hamburg.

Hamburg tõdes, et kui valitsusel on plaan aastaks 2030 põlevkivist elektritootmine lõpetada, siis tema sellele hetkel alternatiive ei näe.

"Me ei näe mingit asendajat, mis juhitavat võimsust tagaks. Kui me nüüd 2030 väljume põlevkivist, siis meil peaks olema ju midagi kõrval, aga nagu ju ei ole," sõnas ta.

Ta märkis, et tuumajaama Eestis aastaks 2030 kindlasti ei ole ning pääsetee ei ole ka meretuulepark, pisut päästab tema sõnul Paldiskisse rajatav hüdroakumulatsioonijaam, kuid ka see on tootmises piiratud. "Selle võimsus on 500 megavatti ja selle töö kestvus on 12 tundi, aga tuulevaikseid perioode on pikemaid."

Eleringi varustuskindluse aruande kohaselt on Eesti elektrisüsteemi võimekus 2030. aastani tagatud.

Aruande kohaselt saab Eesti elektrisüsteem aastani 2030 hästi hakkama ja varustuskindluse norm on varuga täidetud. Eestis on süsteemi opereerimise tarbeks olemas ligikaudu 1000 megavatti kindlat elektri tootmisvõimsust ning lisaks 250 megavatti avariireserve.

Hamburgi sõnul ei ole aga aruandes selle 1000 megavati puhul päris selge, kust see võimsus tuleb. Kui veel arvestada, et Eesti tiputarbimine on 1500-1600 megavatti, siis 1000 megavatti ei ole ju Eesti jaoks piisab, sõnas Hamburg.

"Meie tänane ideoloogia on selline, et tarbimist saab katta oma võimsusega pluss impordivõimekus, ehk osta kuskilt sisse. Tekib küsimus, et kui me vaatame meie ümbruskonda, siis kas kuskilt on nagu elektrit üle jäämas. Kahjuks ei ole," ütles Hamburg.