"See on Ukraina poolt väga head vastukaja saanud. Ukraina kaitseminister Oleksii Reznikov saatis mulle isiklikult sõnumiga tänusõnad," rääkis Kuusk reedel Vikerraadio saates "Lõpp hea, kõik hea". "See on neile sümboolselt oluline. Isegi kui see kogus ka väga suureks ei pruugi osutuda, näitab see, et Ukraina ei ole üksi, tal on sõbrad ka kõige keerulisematel aegadel. Ukrainale läheb praegu korda igasugune abi," lisas ta.

Kuusk meenutas, et riigi idaosas Venemaa toetatud separatistlike enklaavidega vastakuti seisev Ukraina on kaheksandat aastat sõjas. Sel aastal on hukkunud üle 60 Ukraina kaitseväelase ja rohkem kui 270 on saanud haavata.

Kommenteerides kunagise kaitseväe juhataja Ants Laaneotsa kriitikat Eesti pakutavate tankitõrjerakettide Javelin ja 122-millimeetriste haubitsate saatmiseks Ukrainasse, tõdes suursaadik, et ehkki Javeline on Ukrainale tarninud ka USA ei saa öelda, et see oleks väga suur kogus.

"Ukraina on sõjas olev riik ja paneb ise oma kaitse-eelarvesse kuus protsenti oma sisemajanduse koguproduktist. Aga sellegipoolest, kui su vastas seisab maailmas sõjaliselt tugevuselt teine riik, mis sinuga kaheksas aasta sõdib, siis võiks öelda, et iga pauk kulub ära. Ja see pauk Javelini näol on ikkagi ka ülimalt efektiivne, see teeb oma töö ausalt ja tõhusalt. Ukraina seisab praegu tegelikult kogu Lääne demokraatia eest," rõhutas Kuusk.

is working to help with Javelins and 122mm howitzers. is keeping the front for the whole Europe. https://t.co/x0vNgS3mpt

— Kaimo Kuusk (@KaimoKuusk) December 30, 2021

Rääkides Ukraina reaktsioonidest Vene vägede koondamisele tema piiride lähistele, selgitas Kuusk, et riik on võimaliku sissetungi kartuses oma plaane ümber teinud.

"Kui seni oli kogu oht ja rünnaku suund olnud idast, siis nüüd peavad nad arvestama kahe võimaliku uue suunaga: Krimmist põhja poole ja tegelikult ka Valgevene suunast (lõunasse - toim.)," ütles Kuusk. "Nad on harjutanud Kesk-Ukrainast kopterite paiskamist Ukraina piiride äärde, nad on harjutanud territoriaalkaitset, mis on üles ehitatud Eesti kaitseliidu, Läti, Leedu ja Poola eeskujul."

Tema sõnul jõustub Ukrainas territoriaalkaitse seadus küll alles 1. jaanuaril, aga sellegipoolest tegutseb riik juba seda silmas pidades, harjutab staapide loomist ja vabatahtlike tegevust piirkondades, sealhulgas Kiievis.

Küsimusele, kas viimased välispoliitilised arengud on Venemaa rünnaku tõenäosust tõstnud või kahandanud jättis Eesti suursaadik otsesõnu vastamata, kuid rõhutas Lääne tegevust Venemaa rünnaku ärahoidmiseks.

"See mis Lääs hetkel teeb, on diplomaatilised pingutused, et eskalatsiooni vältida ja teiselt poolt heidutus. Heidutus nii sõjalises abis Ukrainale – juba mainitud ameeriklaste Javelinid, brittide abi Ukraina laevastikule, USA eksperdid hindasid detsembris Ukraina õhutõrjevõimet ja selle pealt pannakse kokku võimalik abipakett, mida saaks kiiresti kasutada," rääkis Kuusk. "Teiselt poolt lähevad heidutuse alla ka väga karmid sanktsioonid, millega Lääs eskalatsiooni puhul Venemaa vastu välja tuleks."

Vastates küsimusele ukrainlaste ühtsusest tõdes Kuusk, et Venemaa viimase kaheksa aasta tegevus on selle rahva väga tõsiselt mobiliseerinud.

"Venemaa tegevus on ukrainlasi tugevalt liitnud. Ja kui rääkida Ukrainas ka opositsiooni esindajatega, siis üks asi, milles kõik on ühel meelel, on see, kes on vaenlane ja kuidas selle vastu seista tuleb," rõhutas ta.

"Mures on nad küll, aga nad tegutsevad, mitte ei istu käed rüpes – fatalismi neil ei ole. See ei ole ukrainlastele omane. Nad teavad, et nad suudavad oma vabaduse eest seista ja seda nad teevad ka," lisas suursaadik Kuusk.