Popov toetaks kiirtestide laiemat kasutuselevõttu

Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees ning kohalikel valimistel Keskerakonna nimekirjas kandideerinud Arkadi Popov ütles, et toetaks kiirtestide kasutuselevõttu üritustele ja vaba aja asutustesse pääsemise ühe kriteeriumina. Sama ettepaneku tegi teisipäeval riigikogu opositsioon, kuid see ei leidnud Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni toetust.
"Ma arvan, et need [koroonameetmed] peavad olema tasakaalus ja kasutusel paralleelselt mõlemad – nii koroonapassid, kuna näeme, et haiglaravi vajavad ikkagi peamiselt mittevaktsineeritud inimesed ja rohkem nakatuvad mittevaktsineeritud, nad on rohkem ohustatud, aga ka testimine, eriti suurürituste juures, võiks olla üks meede, mis kindlasti aitab kaasa. Puhtalt meditsiiniliselt on sellel oma loogika olemas. Ja kui imelik see ka ei oleks, ma täiesti toetan seda," rääkis Popov kolmapäeval "Terevisioonis".
Popov ütles ka, et ehkki kiirtesti tundlikkus on umbes 80–85 protsenti, siis selle kompenseerib osaliselt see, kui testitakse piisavalt palju. "Aga see ei ole kindlasti sajaprotsendiline sõel. Igal juhul on 15–20 protsenti neid inimesi, kellel sümptomid puuduvad, aga nad on juba nakkavad, kes ka antigeeni kiirtestimisel võivad pääseda üritusele. Aga see on kindlasti parem kui mitte midagi," ütles meditsiinijuht.
Popovi sõnul läheneb Eesti omikroni tüve leviku valguses murdepunktile, kus selgub, kui ohtlik omikroni tüvi on. Täna kasutada olevate Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) andmete põhjal, mis küll ei ole üks ühele kantavad Euroopasse, oli suremus omikroni tüve korral umbes kümme korda väiksem kui delta tüve korral ja samuti oli ka haiglaravi vajadus väiksem, rääkis ta.
"Täna näeme, et ka Eestis levib omikroni tüvi väga laialdaselt, juba 80 protsenti 11 500 patsiendist, kes olid sekveneeritud, kandsid omikroni tüve ning neist ainult viis patsienti vajas haiglaravi," ütles Popov. "See on oluline faktor, mis annab meile infot ja mingil hetkel me peame mõtlema, kui ohtlik see tüvi on ja millised on meie edasised sammud."
Popovi sõnul toetavad prognoose omikroni tüve kiirest levikust ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmed ning ka Eesti terviseameti andmed ütlevad, et jaanuari lõpus on Eestis iga päev umbes 6000–6500 nakatunut. "Ning kui Euroopas on viie-kuue nädala pärast nakatunud umbes 50 protsenti, siis see ütleb, et omikroni tüvi on niivõrd jõuline, et kahjuks selle vastu nende meetmetega, mida me täna kasutame, igal juhul ei saa. Peame mõtlema, mis edasi saab," rääkis Popov.
Popovi rõhutas, et kõige efektiivsem vahend omikroni tüve vastu on endiselt vaktsiini tõhustusdoosi manustamine ja just sellele on vaja rõhku panna. See aitab kaitsta ka elutähtsate teenuste osutajaid ning nõrgema immuunsusega elanikkonna gruppe.
"Terevisoonis" osalenud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu saadik Helle-Moonika Helme avaldas kahetsust, et koalitsioon teisipäeval EKRE ja Isamaa saadikute algatust ei toetanud.
"Ma imestan, et see tervemõistuslik jutt, mida juba tükk aega on räägitud, me peame [selle taustal] ikka veel valitsust survestama, et nad ise sellega välja ei tule, et nad jonnakalt ja jäärapäiselt hoiavad mingitest otsustest kinni ega taha sammugi taganeda. See on väga kurb, sest meie majandus ja inimesed kannatavad selle all," ütles Helme.
Toimetaja: Mait Ots