Taani toob oma väed Malist ära

Taani asub Malist oma vägesid ära tooma peale seda, kui Mali üleminekuvalitsus nõudis sel nädalal nende lahkumist.
Mali valitsus teatas esmaspäeval, et palus Taanil viia kohe oma väed riigist välja, sest see osaleb Prantsusmaa juhitud terrorismivastase operatsioonil ilma Mali valitsuse loata.
Taani välisminister Jeppe Kofod ütles neljapäeval, et hakka Mali sõjaväelise valitsusega vaidlema ning toovad oma väed sealt ära.
"Me näeme, et Mali üleminekuvalitsus saatis välja avalduse, kus nad taas toonitasid, et Taani ei ole Malis teretulnud. Loomulikult ei hakka me neile vastu vaidlema. Seetõttu oleme otsustanud oma sõdurid koju tuua," lausus Kofod.
Taani saatis jaanuari keskel Malisse 105-liikmelise sõjalise üksuse, kes pidid liituma Takuba sihtüksusega, mis tegeleb Prantsusmaa juhitava operatsiooni Barkhane raames islamistide vastase võitlusega. Selle koosseisus teenivad ka Eesti kaitseväelased.
Taanlaste väitel kutsus Mali neid ise, kuid Mali üleminekuvalitsuse sõnul olid nad sellist väidet kuuldes imestunud.
Lisaks Taanile on teatanud Rootsi, et toob oma väed Malist ära märtsis.
Prantsusmaa ja veel 14 Euroopa riiki tegi kolmapäeval sõjaväelisele valitsusele üleskutse lubada taanlastel Malisse jääda, väites, et taanlased ei viibi riigis ebaseaduslikult.
Taanlaste lahkumine võib mõjutada teiste Euroopa riikide otsust saata Prantsusmaa juhitud missioonile oma väed. Plaanide järgi peaksid tänavu oma väeüksused Malisse saatma Norra, Ungari, Portugal, Rumeenia ja Leedu.
Pinged Mali sõjaväelise valitsuse ja Euroopa riikide vahel on kasvanud peale seda, kui üleminekuvalitsust süüdistati Vene erasõjakompanii Wagneri sõjaväelaste palkamises.
Eesti muutis oma varasemat otsust sõjaväelased Malist ära tuua, kui seal hakkab tegutsema Vene erasõjakompanii Wagner. Kaitseminister Kalle Laaneti kinnitusel jäävad Eesti sõjaväelased praegu Malisse laiemat julgeolekuolukorda silmas pidades.
"Täna on aeg edasi läinud, kogu julgeolekuolukord, mitte ainult Aafrikas, sealhulgas Malis, vaid ka meie regioonis ja samamoodi meie lähiregioonides on totaalselt muutunud. Ja nagu me näeme, siis Venemaa agressiivsus on järjest kasvanud," tõdes kaitseminister. "Sellest tulenevalt oleme täna partnerite ja liitlastega, kellega me koos Malis ja sihtüksuses Takuba oleme, kokku leppinud, et teeme neid otsuseid koos," lisas Laanet.
Laanet ütles jaanuari keskpaigas, et jälgitakse olukorda ning uued otsused edasise tegevuse kohta tehakse hiljem
Prantsuse kaitseministeeriumi info järgi osaleb Takubas praegu kümme riiki: lisaks Prantsuse enda üksustele ka Belgia, Tšehhi, Taani, Eesti, Itaalia, Ungari, Holland, Portugal ja Rootsi.
Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitud iseseisev rahvusvaheline sõjaline operatsioon Saheli piirkonnas (Burkina Faso, Mali, Mauritaania, Niger, Tšaad), mis toetab ÜRO rahuvalvemissiooni Minusma ja Euroopa Liidu väljaõppemissiooni EUTM Mali tegevusi stabiilsuse tagamisel Malis.
Toimetaja: Marko Tooming
Allikas: Reuters, ERR