Jääsportlaste sõnul suretab päästeameti paindumatus Eestile edukat taliala
Jääsportlaste sõnul keelavad paindumatud reeglid neil looduslikule jääle minna kõige magusamal trenniajal. Päästeamet jällegi ütleb, et sportlastele ei saa erandit teha, sest ükski medal ei kaalu üles inimelu ja pealegi saadaks erandi tegemine avalikkusele vastuolulise sõnumi. "Pealtnägija" analüüsis jääsportlaste konflikti päästeametiga.
Madis Toots ja Kalev Allikveer on oma ala korüfeed. Toots tegutseb üle 40 aasta tava- ning jääpurjetamise treenerina Saadjärvel, Allikveer tõi Eestis maale jääsurfi ja on seda edendanud ligi 50 aastat peamiselt Harku järvel. Mehed on karjääri jooksul võitnud ohtralt tiitleid, koolitanud lugematuid õpilasi ja korraldanud võistlusi, sealhulgas on Allikveer järgmisel nädalal Eestis toimuva jääsurfi MM-i üks korraldaja.
Mõlemad tunnevad kohalikke jääolusid nagu viit sõrme ja võivad oma alast rääkida nõrkemiseni.
Kuid viimasel ajal on looduslikul jääl sportijatel üks vastane ja see ei ole kliimasoojenemine, vaid päästeamet. Ametnike paindumatus suretab nende sõnul pärjatud talialasid.
"Kui jää on ikka nii paks, et võiks ametliku jäätee avada – üle 20 sentimeetri – ja füüsikareeglid ütlevad, et see on nii kõva, et siin pole mingisugust ohtu, ühtegi auku, midagi ei ole, aga siis kuskilt kaugelt kõrge ülemus keelab ära," kommenteeris Toots olukorda.
"Palun, kui tahate, siis tehke tööd ja mõistusega. Ja kui seda ei jätku, siis ärge segage teisi, kes on selle ala spetsialistid," sõnas Allikveer.
Asja iva on, et siseveekogude reeglid kehtestab päästeamet, kes teeb seda üldjuhul ühetaoliselt üle riigi. Näiteks sel talvel kaanetas pakane paljud järved juba novembri lõpus, aga vahepeal tuli suur sula, mistõttu pandi peale jääkeeld, mis lõppes alles 28. detsembril.
"Me rakendame neid keelde vastavalt õnnetuste statistikale – kui on toimunud juba veeõnnetusi jääga seoses – või siis ka jää mõõtmistele," selgitas Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu.
"Siitsamast Lõuna regioonist ka saame tuua näite, kus vahetult jääkeelu kehtestamisega samal päeval uppus eakas kalamees, 79-aastane, kes läks viie sentimeetri paksusele jääle," rääkis Uustalu, viidates, et reeglid ei ole kabinetivaikuses välja mõeldud.
Keeluajal ei tohi jääl liikuda ei kalamehed, uisutajad ega ükski teine. Uustalu sõnul upub aastast umbes 60 inimest, neist veerand talvel ja neist enamus vajuvad läbi jää.
Spordientusiastide sõnul on veesurmade vähendamine tänuväärne ja ka nemad pole kamikaze'd, vaid teevad pidevat jääluuret ning kasutavad erinevaid kaitse- ja päästevahendeid.
Nende sõnul tuleks vaadata kohalikke eripärasid.
"Ohutuse kaalutlustel keelatakse jääleminek Eestis ära kevadel mingil hetkel. Ja selle hetke algus on tavaliselt see, kui kuskil jõe peal, näiteks Pärnu jõe peal hakkab jää minema, muutub ohtlikuks. Siis pannakse terve Eesti peale keeld. Ja kaasa arvatud Saadjärve peale. Aga meil on sellel hetkel jääd veel küll ja küll," kommenteeris Saadjärve Katamaraaniklubi juhatuse liige Aivar Vaher.
Tartu lähistel asuv Saadjärv on Eesti jääpurjetamise üks meka ja entusiastide sõnul hea näide, miks ühetaoline keeld on ebamõistlik. Seitsme ruutkilomeetrine järv on keskmiselt kaheksa meetrit sügav, asub voorte vahel ja sinna ei suubu ühtegi jõge, mis kokkuvõttes tähendab stabiilset jääd keskmiselt kuu aega kauem kui mujal.
Praegu, südatalvel on jää tugev ning konflikte ei ole, aga sportlaste jaoks ideaalne jää tekib, kui kordamööda sulatab ja külmetab ehk kõige magusam võistluste aeg kipub olema just talve algus ja lõpp, mis läheb pahatihti vastuollu jääkeeluga.
Nii Harkul kui ka Saadjärvel tunnistatakse, et sõideti juba detsembris, mitu nädalat enne keelu tühistamist.
"Meie sõitsime siis, kui olid tingimused ja võimalused ja oli meil kokkupõrkeid ka. Mina teen jääkontrolli alati, puuriga puurin. Ja oli 14 sentimeetrit. Siin kaks politseitüdrukut hüüdsid – jää peal keelatud, tulge ära! Ma ütlesin, tule vaata! Ei, keelatud, me ei julge tulla. No olge siis seal, kui tahate," rääkis Allikveer.
"Me oleme ausalt öeldes isegi ignoreerinud, et ei ole kohe ära tulnud. Siis kui kaldale tuleme, siis nad sõidavad ümber järve ja siis neil on need valjuhääldajad ja siis nad karjuvad, et tulge ära, jää on ohtlik," kirjeldas Toots.
"Sisuliselt on võimalik karistada keelu rikkujat 100 trahviühikuga. Päästeamet küll veel hetkel ei ole kordagi seda trahvi rakendanud, aga kui see peaks olema vajalik, siis me seda ka teeme," sõnas Uustalu.
Päästeamet saab vaid keelata, mitte lubada
Päästeamet ühelt poolt mõistab sportlasi, aga ligi 2500 siseveekogu ükshaaval kontrollida ja reegleid kehtestada käiks üle jõu ning ajaks üldsuse segadusse.
Kõige väiksem piirkond, mida ollakse valmis kaaluma, on maakond. Erandeid ei saa teha ka elukutse või harrastuse põhiselt.
"Me saame ainult keeldu rakendada. Päästeamet ei saa anda luba. Selline juriidiline erisus on nagu on. Me ei saa järvepõhiseid lubasid anda keelu tingimustes," selgitas Uustalu.
Allikveere hinnangul on üle riigi ühetaoline lähenemine rumalus. "Mis jaoks siis üldse kuupäevi vedada. Jaanipäevast jaanipäevani, on palju lihtsam ju."
Uustalu sõnul on päästeameti eesmärk inimelude säästmine ja veesurmade ära hoidmine. "Siin tuleb leida selline kuldne kesktee, aga kindlasti ei saa see toimuda n-ö ühe huvigrupi huvide arvestamise arvelt," märkis ta.
PPA on piiriveekogude puhul leebem
Kui Uustalu sõnul on reeglid elude kaitseks, aga ka kulude kokkuhoiuks, siis harrastajate meelest toob ülipüüdlikkus hoopis vastupidise tagajärje. Nimelt, kui siseveekogusid kontrollib päästeamet, siis piirivekogusid ehk merd ning Peipsit politsei- ja piirivalveamet ning viimane on üldjuhul leebem.
"Samal ajal kui siin on keeld peal, võib mere peal sõita, kuigi seal on jää kordades-kordades ohtlikum," sõnas Vaher.
"Järelikult on mitu loodusseadust. Või need, kes keelavad, poovad ja lasevad, need loodusseadustest ei tea mõhkugi," kommenteeris Allikveer.
Uustalu ütles, et päästeamet vahetab politseiga infot ning püüab tegevusi ühtlustada.
"Jällegi, jõuluperioodist on teisalt kurb näide, kus siseveekogudel oli keeld peal, piiriveekogul ei olnud keeldu peal. Ja vahetult enne jõuluperioodi siis ka kaks kalameest piiriveekogul uppusid. Minu meelest ühte ei ole ka praegu veel leitud, on jätkuvalt Peipsis," kommenteeris Uustalu.
"Kindlasti siin peaks jällegi see teine ametkond hindama jää ohtlikkust ja vajadusel siis ka selle tegevuse seal ära keelama," sõnas ta.
Jääandmete kogumine ja avalikustamine on killustatud
Olukorda ilmestab, kuidas väikeses riigis kogutakse ja avalikustatakse jääinfot vähemalt kolmes eri kohas. Päästeametil, PPA-l ja keskkonnaagentuuril on eraldi jääkaardid, mis näitavad eri piirkondi natuke erineval moel. Kõige täpsem on keskkonnaagentuuri satelliidipiltidele tuginev jääkaart, mille aitas luua Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut koos firmaga CGI Eesti ja mis tehti kättesaadavaks detsembris. Selle info uueneb mitu korda päevas, aga katab ainult Eesti merealasid.
"Huvilisi on seinast seina. On n-ö kalamees, kes on ühes otsas, siis on sadamad, kes tahavad enda akvatooriumi ümbrust seirata, ja samamoodi ka laevakaptenid või jäämurdjate kaptenid, kes planeerivad oma teekonda merel, et hoida kokku kütust ja aega," selgitas meresüsteemide instituudi vanemteadur Rivo Uiboupin.
"Aga oluline on see, et jääolusid seirata ja nende muutust prognoosida operatiivselt. /.../ Ja tegelikult see kitsaskoht, mis praegu siit ka välja tuleb, on see, et erinevad riigiasutused teevad erinevaid asju, ja siis ongi, et andmed võib-olla ei jõua kõige paremini ühte kohta kokku," lisas ta.
Asjaosaliste sõnul püütakse selle aasta sügiseks kõik need kaardid kokku kolida. Sportlased tahavad, et – ükskõik kuidas infot korjatakse ja analüüsitakse – kohalike olude tundjad saaks sõna sekka öelda.
"Kindlasti on mõistlik siin kaasata ka harrastussportlasi sellesse tegevusse. Ma kindlasti julgen kinnitada, et meie poolt vimma ei ole katamaraaniklubi või teiste spordiklubide vastu. Kindlasti on soov neid kaasata ja püüda leida kompromisslahendus, mis maksimaalselt püüaks rahuldada mõlema osapoole vajadusi," sõnas Uustalu.
Jääinfo parandamisse saab tegelikult panustada igaüks – keskkonnaagentuuri kaardile saab vastava Ilm + rakenduse kaudu edastada igasugust ilmainfot, sh jää paksuse andmeid.
Kes tahab aga oma silmaga jääl kihutamist näha, siis 14.-19. veebruaril toimuvad Eestis talisurfi maailmameistrivõistlused.
Toimetaja: Merili Nael