Sven Nuutmann: ETV+ tugevdamine vastab Eesti huvidele
Telekanali ETV+ tugevdamine vastab igati Eesti huvidele, nii meedia- kui ka julgeolekupoliitiliselt. Raadio 4 näide tõestab, et venekeelne kuulaja-vaataja on valmis rahvusringhäälingu loodavat programmi tarbima, kui toode on kvaliteetne, kirjutab Sven Nuutmann.
Mõneti üllatuslikult kutsuti mind ETV "Terevisiooni" kommenteerima Vene telekanalite keelustamise teemat. Taustaks ilmselt see, et olen n-ö eelmises elus 15 aasta vältel juhtinud erinevaid meediaorganisatsioone.
Praegu puudub mul igasugune äriline või sotsiaalne sõltuvus mõnest meediaettevõttest Eestis või väljaspool, nagu puudub minul ka seotus ühegi Eesti erakonnaga. Aga see ei sega mul Eesti kodanikuna antud asjas arvamust avaldada.
Küsimus Eesti inforuumist on ennekõike ka julgeolekuküsimus: et meie rahvas elaks oma riigi infoväljas. Selgitasin saates kaabeloperaatorite valikute loogikaid, telekanalite õigusi omavate ettevõtete huvisid ning nendesse telekanalitesse reklaami müüvate Eesti ettevõtete motivatsioone.
Minu intervjuust jäi kõige valjemini meedias kõlama tees, et pikaaegsele probleemile leiame lahenduse telekanali ETV+ eelarve viiekordse suurendamise kaudu. See ei olnud loosung, see oli reaalne arvutustel põhinev ettepanek.
Fakt on see, et praeguse kolme miljoni eurose eelarvega ei ole võimalik toota täisväärtuslikku teleprogrammi. Meil ei ole mõtet isegi võrrelda oma teletootmise mahte suurte riikidega, aga täisväärtusliku teleprogrammi jaoks ei ole hetkel olemasolevad ETV+ ressursid piisavad.
Lihtsustatud arvutus on järgmine: kui meil on ööpäevas minimaalselt kaheksa tundi originaalprogrammi ja ülejäänud on nn kordussaated, siis on vaja katta ca 3000 tundi aastas ja seda olemasoleva ressursi tingimustes ca 1000 euro eest tunnis. Selle kulu sees on ka hoone ja stuudiote kulud, ajakirjanike ja muu toetava personali tööjõukulud, ülekandekulud Levirale, elekter ja kõik muud kulud.
Kõik, kes teleärist midagi teavad, saavad aru, et korralikku programmi ei saa teha nii väikse kuluga. Mis on siinjuures hästi, on see, et ETV+ on meil olemas, jalgratast ei pea enam leiutama.
Peame looma õnnestumiseks rahalised eeldused, sest ainult siis on ERR-il reaalne väljavaade arendada ETV+ sellise vaadatavusega kanaliks, mis suudaks konkureerida Vene kanalitega. See ei juhtu aasta või kahega, kuid ehk kolmandal aastal võiks juba esimesi tulemusi näha.
On kõlanud ka vastupidiseid, absurdseid väiteid, et ERR sulgegu ETV+ ja nii ongi kolm miljonit eurot kokku hoitud. Me ei saa ignoreerida, et ca 30 protsenti meie riigi auditooriumist pole riigikeelne ja on vastutustundetu jätta nad Vene ja teiste välisriikide kanalite infovälja. Et meediat ei saa tarbida käsu peale, on elementaarne tõde ja alternatiivide loomiseks tuleb tõsiselt vaeva näha.
Me ei pea ega tohi teha propagandakanalit, sest seda ei vaataks keegi. ERR-is on piisavalt häid inimesi ja mõtteid, kuidas teha tasakaalukat programmi, kus meelelahutus, publitsistika, kultuur ja sport oleksid tasakaalus. Kui hea programmi kaudu tulevad vaatajad, tekib suurem usaldus, mis toob taas rohkem vaatajaid uudisprogrammidele. Meediapoliitiliselt on see kõige olulisem.
Seega vastab ETV+ tugevdamine igati Eesti huvidele, nii meedia- kui ka julgeolekupoliitiliselt. Raadio 4 näide tõestab, et venekeelne kuulaja-vaataja on valmis rahvusringhäälingu loodavat programmi tarbima, kui toode on kvaliteetne. Keegi ei otsi enam asja eest teist taga Venemaa raadiojaamu. Sellise eelarvelise suurendamisega saame anda signaali ka vene rahvusest ajakirjanikele, et Eestis on ka neil võimalik teha head ajakirjandust.
Jätame loosungid ja lahendame selle olulise teema ilma populismita.
Toimetaja: Kaupo Meiel