Hiljuti rääkis Vikerraadio päevakommentaaris kommunikatsiooniekspert Raul Rebane, et Eesti umbes 100 000 inimesele, kes veel soome keelt mõistavad, on Soome kanalite kättesaamine tehtud "solvavalt raskeks".

Suurimad kaabellevi pakkujad Elisa ja Telia pole Rebase kriitikaga nõus ja põhjendavad Soome kanalite lükkamist valikkanaliteks vähese vaatjahuviga.

Näiteks Elisa TV-teenuses on telekanalid YLE 1 ja YLE 2 saadaval valikkanalitena, mille kuutasu on 49 senti. "Kuna nende kanalite vastu on Eestis huvi peamiselt Põhja-Eesti vaatajate seas, kellel on aegade jooksul välja kujunenud harjumus soomekeelse sisu tarbimisel, siis oleme jätnud kanalite valiku kliendi enda teha, nii nagu see on mitmete teiste Euroopa telekanalitega," ütles Elisa pressiesindaja Taavi Teder ERR-ile.

Vähest huvi kurdab ka Telia, kes pakub Soome kanaleid 50 sendiga. "Kui veel 1990-ndatel vaatas siinne teleauditoorium Soome kanaleid üsna palju, siis hakkas see ajapikku kahanema ning on täna üsna tagasihoidlik. Vahepealsetel aastatel on telemaastik päris palju muutunud ning juurde on tekkinud ridamisi kohalikke ja välismaiseid uusi telekanaleid ning rahvusvahelisi voogedastusteenuseid. Seetõttu ei oska noorem teleauditooriumi enam soome keelt, mis mõjutab ka huvi Soome kanalite vastu," rääkis Telia kõneisik Raigo Neudorf.

Huvi puuduse argumenti kritiseerib teravalt Soome instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi. "Kui firmad toovad põhjuseks, et soome keele oskus on vähenenud, siis loomulikult ta väheneb, kui soome keelt pole kuulda ega näha. Kui mina oleksin kaablivõrgus tööl, siis teeksin sellest brändiküsimuse: me tahame edendada Eesti-Soome suhteid," ütles Valkeeniemi ERR-ile.

"Minu arvates oleks ilus, kui mõlemas riigis tehtaks strateegiline otsus – kanal kanali vastu, ETV peaks samuti olema vabalt kättesaadav Soome kaablivõrgus, samuti YLE 1 peaks olema kättesaadav Eestis. YLE 2 on lugu problemaatilisem, sest rahvusvahelistel spordiülekannetel on keerukad territoriaalsed lepingud."

Kuna suurimad kaablipakkujad Soomes ja Eestis on Elisa ja Telia, ei tohiks kanalivahetuse läbirääkimised ülemäära keerulised, samas tuleks kaasata ka mõlema riigi rahvustelevisioonid ja teema peaks olema pidevalt avalikkuses esil.

Valkeeniemi sõnul laekub talle pidevalt kaebusi kanalite kättesaadavuse kohta. Kuid asi pole ainult eraisikute huvis, vaid kahe riigi vahelise dialoogi säilitamises ka suuremas plaanis.  

"Meie mõlema riigi strateegiline eesmärk peaks olema lisada ja ühendada ühist infovälja. See pole ainult keeleline ja kultuuriline huvi, vaid ka julgeoleku huvides peab meil olema dialoog. Lisaks sellele on meie majandused üha rohkem lõimunud. Me ei räägi ainult inimestest, kes on Soome tööle läinud. Eestis on 4000 ühisettevõtet ja ainuüksi Soome ettevõtteid on 2700," rääkis Valkeeniemi.

Kui Eesti suurimad kaabelevifirmad Soome kanaleid põhipaketis ei paku, teeb seda mõnevõrra väiksema levikuga STV. Nii YLE 1 kui ka YLE 2 on põhipakettides saadaval.