Neljapäev algas Kremli toetatud separatistide teadetega selle kohta, et olukord kontrolljoonel on teravnenud ja Ukraina on korduvalt nende positsioone rünnanud.

"Olukord kontaktliinil on dramaatiliselt teravnenud. Vaenlane püüab provotseerida lahingutegevust. Ukraina pool jätkab relvarahu kohustuse eiramist. Päeva jooksul on Ukraina võitlejad seda neli korda rikkunud," rääkis isehakanud Donetski rahvavabariigi miilitsa kõneisik Oleg Nikitin.

Päeva jooksul lisandusid teated Ukraina poolelt, et separatistid pommitasid lasteaeda Stanõtsja Luganskas. Õnneks keegi pommitamises surma ei saanud.

"Kujutage ette, lapsed sõid ülakorrusel, kui pomm tuli. Lasteaed värises. Siis koguti lapsed kokku, aeti nad kiiresti välja ja nad toodi siia keldrisse," rääkis kohalik elanik Zinaida.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas lasteaia pommitamist suureks provokatsiooniks. Ja see ei jäänud neljapäeval ainsaks.

"Marinkas sai üks tsiviilisik ja üks sõjaväelane viga. Troitske jäi tankitule alla. Teised asustatud piirkonnad on samuti jäänud vaenlase tule alla ja kella kolmeks olime registreerinud 42 sellist juhtumit," rääkis Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.

Kuigi Venemaa on kinnitanud, et Ukrainat rünnata ei kavatse ja et viib vägesid piirilt ära, kinnitavad luureandmed lääneriikide juhtidele vastupidist. Seda rääkisid Brüsselisse kogunenud NATO kaitseministrid.

"Me näeme mõnede sõjaväeüksuste liikumist piirile lähemale, me näeme rohkem võitlus- ja toetuslennukeid, me näeme, et nad tõstavad oma valmisolekut Mustal merel, me näeme isegi verevarude suurendamist," sõnas USA kaitseminister Lloyd Austin.

"Meile teeb muret, et Venemaa püüab lavastada ettekäänet relvastatud rünnakuks Ukraina vastu. Endiselt puudub selgus ja kindlus Venemaa kavatsuste osas. Me ei tea, mis juhtub, aga me teame, et Venemaa on koondanud Ukraina ümber suurima väe, mida me Euroopas aastakümneid näinud oleme," ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Õhtul edastas Venemaa oma vastuses USA-le taas oma rahulolematuse ja nõudmised, alates nõudest kinnitada, et NATO enam ei laiene ja et Ukraina ja Gruusia ei saa alliansi liikmeteks, kuni selleni välja, et USA viiks välja oma väed Ida- ja Kesk-Euroopast, Kagu-Euroopast ning Baltikumist. Juhul kui julgeolekugarantiide osas läbi rääkida ei õnnestu, on Venemaa enda sõnul sunnitud kasutama sõjalisi-tehnilisi meetmeid. USA presidendi Joe Bideni sõnul on Venemaa sissetungi oht Ukrainasse praegu väga suur.