Neljapäeva varahommikul alanud Venemaa sissetung Ukrainasse ning sellele järgnenud lääneriikide reaktsioon pole seni avaldanud mingit mõju Eesti elektri- ja gaasisüsteemide toimimisele, kinnitas Veskimägi. Tema sõnul töötavad võrgud tavapäraselt kogu Baltikumis.

"Kõik on praegu täpselt nii, nagu oli eile, üleeile või kaks nädalat tagasi. Praegu elektri- ja gaasisüsteem talitlevad täiesti tavapäraselt," ütles Veskimägi.

Veskimägi sõnul ollakse igapäevases suhtluses Venemaa süsteemioperaatoritega ning miskit muutust pole toimunud. "Hetkel täiesti tavapärane töö ja tavapärane igapäevane suhtlus juhtimiskeskuste vahel elektrisüsteemi koordineeritud juhtimiseks," nentis ta.

Veskimägi sõnul ei tähendaks ühenduste katkemine Venemaaga, et Eesti elektri- ja gaasisüsteemid lakkaksid töötamast. "Täpselt nii kaua, kui vaja," vastas ta küsimusele, kui kaua peaksime vastu ilma Venemaalt tuleva elektrita.

"Oleme viimased kümme aastat töötanud selle nimel, et luua nii elektris kui ka gaasis paralleelne, Venemaast sõltumatu taristu. See on võimaldanud rajada alternatiivse elektri- ja gaasitalitluse. Kui elektri- ja gaasiühendused Venemaaga peaksid mingil põhjusel katkema – ja hetkel ei ole küll ühtegi märki, et see nii läheb –, siis oleme selleks valmis ja suudame Balti-Soome elektri- ja gaasisüsteeme hoida kenasti töös," lausus Veskimägi.

Veskimägi sõnul pole Vene elektrisüsteemiga koostalitlus midagi, ilma milleta Baltimaade elektrisüsteem, rääkimata elektrikaubandusest, hakkama ei saaks.

Viimastel päevadel on elektriimport Venemaalt olnud 500 megavati juures, kuid elektrikaubandusest on olulisem sageduse hoidmine Baltimaade elektrisüsteemis, märkis Veskimägi.

"Me hoiame täna koos Venemaa ja Valgevenega Baltikumis sagedust elektrisüsteemis. Oleme aastate jooksul tegelenud sellega, et luua võimekus, et olla vajadusel Baltikumis valmis elektrisüsteemi sagedust juhtima. Jumal tänatud, meil on tänaseks välja ehitatud nii alalisvooluühendused, avariivõimekused kui ka valmisolek sünkroniseerida elektrisüsteem erakorraliselt Mandri-Euroopaga," lausus Veskimägi.

Siemens Energy on Eleringi tellimusel praegu ehitamas kolme elektrisüsteemide sagedusstabiilsust tagavat sünkroonkompensaatorit.

"Kindlasti on veel asju, mis on veel töös, sest tavapärane plaan oli end Vene elektrisüsteemist lahti ühendada 1. jaanuaril 2026, aga kriitilisemad aspektid on täna juba valmis ja iga päev siit edasi meie võimekus elektrisüsteemi iseseisvalt juhtida kasvab," lausus Veskimägi.

Ukraina elektrivõrgu lahtiühendamine Venemaast oli pikalt plaanis

Neljapäeval, kui algas Venemaa sissetung, ühendas Ukraina oma elektrivõrgu lahti Vene elektrisüsteemist. Veskimägi märkis, et tegu kokkusattumusega ning et Ukraina võrgu lahtiühendamine oli 24. veebruariks pikalt ette planeeritud.

"See oli pikalt ette planeeritud, et Ukraina täieliku eralduskatse teeb. Euroopa poole pealt me Ukrainaga töötasime juba pikalt sellega, et kui Ukraina peaks end Venemaast lahti ühendama, siis mis selline saartalitluskatse nende jaoks tähendab. Ja kui venelased ei peaks tagasi sünkroniseerima Ukraina elektrisüsteemi Venemaa elektrisüsteemiga, siis mida see tähendab, kas Ukraina on võimalik erakorraliselt sünkroniseerida Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga," rääkis Veskimägi.

Veskimägi sõnul on praegu tõenäoline, et Venemaa ei kavatse vähemalt seda elektrivõrgu osa, mis on endiselt Ukraina valitsuse käes, tagasi sünkroniseerida.

"Kindlasti on see lähipäevade küsimus, kuidas Ukraina elektrisüsteem edasi talitleb, kas iseseisvalt, saarestunult või sünkroniseeritakse Mandri-Euroopaga," märkis Veskimägi.